80 aastat tagasi valis Eesti kirik oma teise piiskopi

Juunis 1934 valiti ametisse Jakob Kuke surma järel kiriku teine piiskop.

«Prof dr H. B. Rahamägi, Eesti ew.lut.usu kiriku teine piiskop,» teatab pidulikult 28. juuni Eesti Kirik. 19.–20. juunil peeti Tallinnas Börsisaalis XVI kirikupäev. Põnevaim päevakorrapunkt – piiskopi ja konsistooriumi koosseisu valimine – tõi kokku üle 500 hääleõigusliku liikme. Rahamäe poolt anti 226 häält, vastu 131. Assessor Varik sai 127 poolt- ja 227 vastuhäält. Ja muide, üheks ilmalikuks assessoriks sai meie tuntuim kirikumuusik prof August Topman.
Hugo Bernhard Rahamägi oli sündinud 2. juunil (21. mail vkj) 1886 Hageri kihelkonnas Kurtnas köstri-kooliõpetaja pojana. 1905 lõpetas ta Tallinna Nikolai gümnaasiumi kuld­aurahaga, 1913 Tartu ülikooli usuteaduskonna cand. theol. astmega. Õpetajaametisse ordineeriti 3. aprillil 1914 Tallinna toomkirikus.
Oli abiõpetaja Tallinna Püha Vaimus, õpetaja Saaremaal Kaarmal, ülemõpetaja Kuressaare kirikus, aastatel 1919–1920 Saaremaa praost. Süstemaatilise usuteaduse dotsendi koht Tartu ülikoolis tõi kaasa 1920. aastal enesetäiendamise Berliini ülikoolis.
Hämmastust tekitas tema erakordselt suur töövõime. Rahamägi andis usuõpetust Eesti Noorsoo Kasvatusseltsi tütarlaste gümnaasiumis, korraldas akadeemilisi jumalateenistusi ülikooli kirikus, oli ülikooli koguduse eesti pihtkonna rajajaid, mille õpetajaks ta 1922. aastal ka valiti.
1923 valiti ta konsistooriumi assessoriks ning sai ühtlasi Eesti Kiriku peatoimetajaks. 1924. aastal valmis tal doktoriväitekiri «Eesti rahva sündivuse arvu vähenemise põhjused ja teed selle nähte kõrvaldamiseks». 31. maist 1926 oli ta usuteaduskonna dekaan. Rahamäge jätkus ka poliitikasse. Temast sai I riigikogu liige ning Akeli ja Jaaksoni valitsuse haridusminister.

Noortetööst kirikus
Juunis pöörati palju tähelepanu kirikutööle noortega. 1.–3. juunil leidis Kanepis aset Võru praostkonna pühapäevakooli ja lastejumalateenistuste tegelaste I konverents. Osavõtjaid oli poolesaja ümber. Võrreldi Eesti ja Soome pühapäevakoole, anti juhtnööre pühapäevakoolide asutamiseks. Leiti, et lastega tuleb pidada hommiku- ja õhtupalvusi ning viia neid lähemale kristlikule meelelaadile.
Konverentsil osalesid ka lapsed, kes viibisid neile mõeldud jumalateenistusel. Lastele räägiti Peetruse kalapüügist ja kohaliku algkooli õpetaja Maiori juhendamisel õpiti kirikulaule. Konverents lõppes kauni lastelauluga «Olen Jeesu talleke, rõõmus sest mu hingeke».
8.–10. juunini oli Toris Pärnu praostkonna pühapäevakooli ja lastejumalateenistuste tegelaste konverents. Räägiti peaasjalikult kiriku ülesannetest usulises kasvatuses. Esile tõusis mõte, et pühapäevakool ei või lahutada vaimulikku ja tegelikku elu, sest elu on tervik ja sellisena tuleb see tuua tervenisti Kristusele. Kuidas seda kõike teha, näitas pr Mooritsa antud näidistund, näidislaulutunni andis aga praost Grünberg ise. Lastejumalateenistuse arvukale kuulajaskonnale laulis Tallinna Jaani noorte koguduse laulukoor.
Pärnu Eliisabeti koguduse pühapäevakool sai aga juba 25aastaseks. 3. juunil tuldi kokku koguduse palvemajja, et tehtule tagasi vaadata.
Tallinna konservatooriumi saal oli 16.–18. juunini kristlike noorte päralt. Leidis aset III ülemaaline evangeeliumi luteri kiriku noorte konverents. Kolm aastat tagasi oli Türil kokku tulnuid vähe, ka kirikuõpetajaid oli vaid kolm. Teine konverents oli 20 pastori osalusega juba märksa arvukam. Tänavusel konverentsil juhiti noorte tähelepanu mitmele tähtsale alale koguduseelus, milles nad võiksid kaasa teha: pühapäevakoolid, laste jumalateenistused, jumalakoja kaunistamine, musitseerimine jumalateenistustel, vaestehoolekanne, ühenduse pidamine teiste kogudustega. Tähtis on mõelda ka sellele, et just noorte hulgast peavad võrsuma tulevased pastorid.

Kõlasid koorilaulud
8. juunil oli koos Eesti koorilaulu literatuuri rikastamiseks mõeldud uute koorilaulude hindamise komisjon. Juhan Aavik, Artur Kapp, Gustav Ernesaks ja lauljate esindajad otsustasid auhinna vääriliseks tunnistada ka kaks vaimulikku segakoorilaulu: «Hosianna, tõstke häält» ja «Sul, sul, Jehoova, tahan laulda». Ära märgiti naiskoorilaul «Mind, Jumal Isa, õnnista».
Tallinna Jaani oratooriumikoor korraldas kontserdireisi Põltsamaale ja Türile. 9. juunil anti suurejooneline vaimulik kontsert Põltsamaa kirikus. Kavas olid segakoorilaulud Eesti vaimulikust muusikast, millest erilise tähelepanu pälvisid Rudolf Tobiase «Psalm 42» ja Johannes Hiobi kantaat «Jesaja kuulutamine». Rohked kiiduavaldused kuulusid ka orelikunstnik Hugo Obergile (Lepnurm). 10. juunil võeti osa Türi vaimulikust laulupäevast, õhtul anti kontsert Türi kirikus.
Kui Tallinnas oli juhtiv vaimuliku muusika edendaja Jaani kiriku oratooriumikoor, siis Rakveres täitsid seda kohta R. Heinmetsa juhatusel töötav Kolmainu koguduse segakoor ja Pauluse kiriku koor, keda juhatas F. Grustam. Need koorid koos Viru praostkonna teiste kooridega olid ka 10. juunil peetud Rakvere vaimuliku laulupeo algatajateks.
500-liikmelist ühendkoori juhatasid Johannes Jürgenson (Juhan Jürme), R. Heinmets ja F. Grustam. Pillimehi oli üle saja ja neid juhatas I diviisi orkestrijuht Eduard Knude. Iseäralik oli, et kõik ettekanded võttis publik vastu vaikides, arvates nähtavasti, et kirikulauludele pole kohane plaksutada. Tormiline aplaus ja elaguhüüded puhkesid alles siis, kui Väike-Maarja õpetaja Hiiemets palus kooridel lisapaladena ka ilmalikke laule esitada.
10. juunil aset leidnud Põhja-Viljandimaa laulupäeva raames toimus ka vaimulik kontsert Põltsamaa kirikus. Pühakoda oli rahvast puupüsti täis. Ka Põltsamaa tänavad olid sel päeval nii rahvast täis tuubitud, et kindral Laidoneri auto ei pääsenud isegi politsei abiga läbi.
Tartus peeti 3. juunil linna spordiplatsil kohaliku praostkonna eestvõttel II vaimulik laulupäev. Ka seekord mängisid varahommikul kirikutornides orkestrid, laulupeo vaimu silmas pidades muidugi koraale. Kohal oli 1500 lauljat Tartust, Tartumaalt jm. Juhatasid suurte kogemustega koorijuhid Juhan Simm ja August Kiiss. Kuigi vihmasadu kestis kogu kontserdi aja, peeti pidu siiski ära.
Sõna ja laul koos
Hageris leidis jaanipäeval aset I vaimulik laulupäev. Ilus ilm oli ligidalt ja kaugelt kohale toonud suure rahvahulga, kes ruttas kirikusse kuulama kaunist muusikat, «mis ülendab hinge ja viib inimest vaimsetesse kõrgustesse», nagu kirjutas Eesti Kirik. 1500 piletit müüdi kiiresti läbi. Altari ees poodiumil oli aset võtnud 300-liikmeline ühendkoor ja orkestrid. Laulupäeva algust kuulutas Bachi prelüüd ja fuuga c-moll. Sellele järgnes võimas avalaul «Ärgake, nii vahid hüüdvad», mis äratas tuimusest ka kõige suurematesse argimuredesse uppunu. Peokõne pidas värskelt piiskopi ametisse valitud Rahamägi.
Jaanipäeval peeti laulupäeva ka Kosel. Siin oli suurem kontsert kirikus, millest võttis osa kaheksa laulukoori 150 lauljaga.
Vaimulikud laulupäevad ja kirikukontserdid olid moodi läinud. Iga väiksemgi kihelkond püüdis neid korraldada. 17. juunil oli Saaremaal Karja kirikus kontsert, mis nii kava kui tegelaste koosseisu poolest ületas ootusi. Oma jõud olid ühendanud kirikukoor ja Koikla koor. Saadi kokku 60 lauljat, kes pasunate saatel A. Vaheri juhatusel kohe esimese lauluga «Ärgake, nii vahid hüüdvad» poolehoiu võitsid. Sõnalise osa eest hoolitses Kaarma õpetaja Kirotar.
Võidupüha kiriklike pühade hulka küll ei kuulunud, kuid ilma jumalasõnata polnud sellegi tähistamine mõeldav. Sellekohased jumalateenistused kirikutes ja kalmistutel toimusid suure rahvahulga osavõtul kõikjal üle Eestimaa.
Tartus koguneti Kalevipoja samba juurde, kus pidustuste ühe osana oli kavas ka meeleolukas jumalateenistus kõigi linna vaimulike osavõtul. Miina Hermanni (Härma) laulu «Süda, unusta küll» järel kõneles praost Rutopõld teemal «Ja mina tahan üles tõsta, ja mina tahan kanda ja ära päästa».
Tallinnas oli puhkpilliorkestri osavõtul jumalateenistus kaitseväe kalmistul, kus kõnelesid luterlaste poolt õpetaja Stockholm, apostlikku õigeusku esindas aga preester Nikolai Päts. Õhtul oli suurejooneline kontsertjumalateenistus Nõmme Rahu kirikus.
Esinesid Nõmme rahvaülikooli segakoor Karl Leinuse juhatusel ning Nõmme Majaomanike Seltsi segakoor ja koguduse enda koor, keda juhatas Johannes Hiob. Orelit mängis H. Peterson ja soololaule esitas E. Unt. Vaimuliku sõna eest hoolitses õpetaja A. Eilart.
Mati Märtin