Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Tallinna ülikoolis tikivad üliõpilased Pikva kabelile pühasid tekstiile

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Tallinna ülikooli kunstide instituudi üliõpilased tikivad vabatahtliku töö korras Pikva külakabelile sakraaltekstiile, nagu näiteks altaripõlled, põlvituspingi katted ja kõnepuldi põlled.

Tekstiilid pühitsetakse kabelis 20. mail ehk samal ajal, kui õnnistatakse sisse kabeli kõrvale püstitatud kellatorn.
Pickwa Miikaeli ehk rahvasuus Pikva kabel asub Harjumaal Anija vallas Pikva külas. Tegemist on 2005. aastal teisaldatud ja taaspüstitatud endise diakonisside haigla kabeliga, mis asus kunagise haiglakompleksi õuel Tallinnas Pärnu maan­teel.
Ehitusele ette jäänud ja hävinemisohus kabel viidi Pikvasse ja restaureeriti eraettevõtete annetuste abiga ja talgute korras. Kabeli valmimisele on kaasa aidanud nii kohalikud kui ka vabatahtlikud mujalt Eestist.
Olles Anija vallas ainus EELK kirik, on see oluline vaimne kooskäimise koht. Pickwa Miikaeli kabelis toimuvad avalikud jumalateenistused. Hoone on eraomandis ja kokkuleppe alusel toimetab seal EELK Kose kogudus. Kabel on Kose koguduse abikirik.
Praeguseks on kabel põhiosas sisustatud: pingid on annetanud Rootsi muinsuskaitseamet, Lauri Sillaki altarimaali raam on restaureeritud Eesti kunstiakadeemia restaureerimisosakonnas ja Tallinna Linnamuuseum on selle Pickwa Miikaeli kabelisse deponeerinud.
Altar, kõnepult ja põlvituspink on tehtud kohalikus puutöökojas, 1852. aastal Rakveres ehitatud kapporel on Kolga mõisa kingitus. 2012. aasta suvel sai valmis kabeli juurde kuuluv kellatorn.

Tekstiil vastavalt kirikuaastale
Suurim puudus oli kabelis aga sakraaltekstiilidest, millel on tähtis osa jumalateenistuses ja tekstiilikunstis. Jumalateenistuste pidamine nõuab vastavalt kirikuaastale viies värvis sakraaltekstiile.
Pickwa kabel vajas valget, rohelist, punast, lillat ja musta komplekti. Igasse komplekti kuulub altaripõll (antependium), põlvituspingi kate ja kõnepuldi põll. Musta komplekti kuulub ka katafalgi kate. Lisaks oli vaja kahes komplektis valget altarilina, karikakatet, korporaali, bursat, pallat ja ristimisvaagna aluslina.
Seega kogunes disainigrupp, kes uuris kabeli vajadusi ja mõtles välja üldidee. Gruppi kuulusid tekstiilikunstnikud Pille Pappel, Anu Rajamäe, Tallinna ülikoolis käsitöö ja kodunduse õpetajaks õppiv Monika Avalaid ja nõustajana Eesti sakraaltekstiilide hea tundja kultuuriajaloolane Marju Raabe.
Lähtudes asjaolust, et tegemist on väikese maakoha väikese kabeliga, tuli disainigrupp mõttele kujutada tekstiilidel piiblistseene, mis oleksid tavainimese nägemus jumalasõnast. Sellisele lähenemisele andis inspiratsiooni Bayeux’ vaip, mis on romaani kunsti kuulsaim näide ja kujutab tikitud stseene Wil­liam Vallutaja tegemistest Inglismaa vallutamisel. Sarnases stiilis tikitud figuure on kavas kasutada ka Pickwa kabeli tekstiilidel.
Süžeed valiti Püha Vaimu kiriku vääridel kujutatud piibli­stseenide hulgast. Püha Vaimu kiriku vääride maalid olid omal ajal nn vaestepiibli (biblia pauperum) traditsiooni kandjad ja nende idee oli seletada kirjaoskamatutele piiblisündmusi piltide abil. Kuigi Püha Vaimu kiriku vääride valmimise ajal ei olnud veel eestikeelset piiblit olemas ja praeguseks on selles osas olukord muutunud, toetab asjakohane pilt edastatavat jumalasõna ka tänapäeval.

Üks idee viis teiseni
Disainigrupp külastas kabelit, mõõdistas tekstiilide paiknemise kohad ja valis kanga. Põhimaterjaliks valiti villane, mis on vastupidav ega määrdu kergesti. Esimeses etapis valmistati kõigile tekstiilidele kavandid. Et tagada ühtlast kvaliteeti ja kirikule sobivat sisu, võttis kavandite tegemisest osa kogu disainigrupp. Hiljem kaasati kohalikke käsitööinimesi, kes olid valmis tikkima ja heegeldama.
Pickwa kabeli sakraaltekstiilide süžeede (piiblistseenide) valikul lähtuti sellest, millisel pühal mingit värvi tekstiilid kasutusel on: valged jõulude, ülestõusmispühade ajal, pühakute tähtpäevadel ning Jeesuse ja neitsi Maarja päeval. Punast värvi tekstiilid on väljas palmipuudepühal, nelipühal ja märtrite tähtpäevadel. Violetseid tekstiile kasutatakse advendi ja suure paastu ajal. Roheline on kasutusel pühadevahelisel ajal ja must leinaajal.
Viies toonis ja eridisainiga tekstiilikomplekti kavandamine, tikkimine ja õmblemine on väga töömahukas. Seega tuli TLÜs bakalaureusetööd tegeval Monika Avalaiul mõte, et osa tekstiilidest võiksid tikkida tööõpetuse osakonna üliõpilased õppetöö käigus. Mullu augustis pöörduti tööõpetuse osakonna poole ja nii jõudis teema käsitöö ja kodunduse II kursuse üliõpilaste tekstiilide modelleerimise praktikumi. Tekstiilidega asus tegelema 14 tudengit.
Nüüd on tööõpetuse osakond seadnud eesmärgiks sakraaltekstiilide tikkimine lõpetada märtsis. 20. mail toimub kabeli kõrvale püstitatud kellatorni sisseõnnistamine ja ühtlasi ka valminud tekstiilide pühitsemine. Et tegemist on sakraaltekstiilidega, siis saab edaspidi neid näha pühadel ja teenistustel.
Airi Ilisson-Cruz

Ilmunud 1. veebruaril Tallinna ülikooli uudiskirjas

Kommentaar
Pikva kabeli omanik Mika Orava: Ütlen niimoodi, et meil vedas. Olen omal ajal tegutsenud Eesti muinsuskaitse ümarlaua esimehena. Proovisin toona ka koolidega läbi rääkida, et nende tegevus omaks ühiskonnas senisest enam reaalset ja praktilist väärtust. Tallinna ülikooli juhtumi puhul on sakraaltekstiilidel selgelt praktiline väärtus – nad on igapäevaselt kasutuses, osa kabeli sakraaltegevusest. Pikva kabel on ainus eraomanduses kabel Eestis. Sakraaltekstiilide loomine on tihti nii töömahukas, et eraisikul pole seda füüsiliselt ega majanduslikult võimalik ette võtta. Niisiis lõime antud juhul kaks kärbest ühe hoobiga. Olen Tallinna ülikooli tööõpetusosakonnale tohutult tänulik.

Pildigalerii: