Tähelepanu all kultuuripärand

Hageri kiriku vana akent remondib restauraator Elmar Lääne.

Lõunatiiva otsaaken on kõige rikkalikuma ornamentikaga.

Möödunud teisipäeval algas kuu aega kestev rahvusvaheline muinsuskaitsekuu.

Selle aasta muinsuskaitsepäevade teema on «Saabumise ja lahkumise paigad», tähelepanu all on ajaloolised postijaamad, sadamakohad, raudtee- ning bussijaamad. Samas jätkab Muinsuskaitseamet 2004. a kevadel alanud projekti «Hea aken».

Teadvustamise tasand

Sel kevadel saatis Muinsuskaitseamet kõikidele muinsuskaitsealade elanikele ja seal paiknevatele ettevõtetele värviküllase infovoldiku «Hea aken», selle eesmärk on teadvustada inimestele tervikliku elukeskkonna väärtust.

«Mida terviklikumana vana hoone on säilinud, seda rohkem informatsiooni ta endas kannab ja seda suuremat naudingut võib pakkuda (vaadake näiteks vana aknaklaasi – kui elav ja mitmekesine on selle pind!),» kirjutatakse voldikus. Kiitust vanade puitraamide aadressil on veelgi.

Ka pakub Muinsuskaitseamet oma kodulehel internetis www.muinas.ee võimalust taotleda vanade puitakende remondiks raha. Sel aastal on välja jagatav summa 100 000 krooni. Toetust makstakse pärast tööde lõpetamist, toetuse suuruse määrab töö kvaliteet. Neid, kes abi saavad, ei ole palju ja projekti koordinaatori Riin Alatalu sõnul on mõeldud pigem eraisikutele. Senini pole ükski kogudus taotlust esitanud, suured taastamist vajavad kirikuaknad sellesse projektisummasse ka kuidagi ei mahu. Küll tuleks tema sõnul kõne alla mõni hooldust vajav pastoraadiaken.

Aknad-uksed remondis

Aastal 2001 võttis Hageri Lambertuse kogudus ette taastada omal jõul üks kiriku aken. Maksma läks see 30 000 krooni, järgmisel aastal sai kogudus 100 000 toetust ja nii igal aastal. Sel aastal eraldati riikliku pühakodade restaureerimise programmi kaudu 120 000 krooni. 

Tänaseks on remonditud 13 suurt akent, on jäänud veel kaks, mis võetakse ette selle aasta suvel. Septembri lõpuks peaks koguduse juhatuse esimehe Agu Kaljuste sõnul neile lisaks valmis saama ka mõni väiksem. Remontida on jäänud 4 ümmargust üleval, 18 väikest akent all ja veel torniaknad. Aknaid remondib Rändmeister OÜ. Enamasti on aastas korda tehtud 3 akent.

Agu Kaljuste ütleb, et ka uksed tahavad remontida. Peaust on püütud parandada, aga see vajab restauraatori kätt. Mälestuseks kunagisest ajast – 19. sajandi lõpust –, mil «moes» oli ehitada õigeusu kirikuid, kannab Hageri uus kirik võõrapäraseid stiilielemente ja nii on kirikul 7 ust. Kuidas nende kordasaamisega läheb, ei oska esimees täna veel öelda, sest koguduse enda sissetulekud lähevad praegu küttesüsteemi uuendamisele, ka ootab orel kapitaalremonti.

Karm, aga õiglane otsus

Kultuuriministri 3. jaanuari käskkirjaga eraldatakse luterlikule kirikule programmi «Pühakodade säilitamine ja areng» raames enam kui 9,3 miljonit krooni. Muinsuskaitseameti kaudu antakse toetust järgmistele kogudustele (tuhandetes kroonides): Harju-Jaani 200, Risti 700, Naissaare 100, Avinurme 865 (läänetorni avarii-kindlustustööd), Järva-Peetri 800, Paide 350, Karuse 42, Haljala 600, Ilumäe 600, Tõstamaa 300, Hageri 120 (akende restaureerimine), Kaarma 450, Karja 35 (hauaplaatide varikatuse ehitus), Mustjala 180 (tornikiivri tõrvamine), Saaremaa Jaani 860, Valjala 300, Rannu 500, Tartu Jaani 200 (terrakotaskulptuuride konserveerimine), Kolga-Jaani 800, Pindi 420 ja Roosa 400.

Mainitud kogudused on saadud toetuse üle õnnelikud, enamikus läheb saadud raha katusetöödeks, siiski palvetatakse taevaisa poole, et järg kunagi ka teiste, ootel olevate tööde kätte jõuab. Näiteks akendeni.

Rita Puidet