Püha paik Kuremäel

Kuremäel paiknev Pühtitsa Jumalaema Uinumise nunnaklooster on olnud Eesti oikumeenias märgilise tähendusega.

Klooster on rajatud kohale, kus XVI sajandil toimus Jumalaema imeline ilmumine. 1891. aastal avati Pühima Sinodi otsusega Pühtitsa Jumalaema Uinumise nunnaklooster – Eestimaa õigeusu pärl ja palverännupaik paljudele usklikele nii Eestist kui ka mujalt maailmast.
Kloostri arhitektuurilise plaani koostas arhitekt Preobraženski Peterburist. Eestimaa kuberneri, kloostri ühe asutaja vürst Šahhovskoi haua kohale pühitseti 1895. aastal pühakoda Radoneži vagale Sergile.
Samal aastal pühitseti pühade õiglaste Siimeoni ja Anna auks kloostri söögisaali kirik. 1896. aastal pühitseti kalmistukirik. Kalmuaias on leidnud oma viimse puhkepaiga kloostri eesseisjad ning õed. Kiriku kõrval tee ääres tuhandeaastase tamme all tähistab väike kabel Jumalaema Pühtitsa mäele ilmumise kohta.
Kolmelöövilise Jumalaema Uinumise peakiriku pühitses 15. augustil 1910. aastal Riia ja Miitavi ülempiiskop Agafangel. Kolme altariga pühakoda mahutab kuni 1200 palvetajat. Aastatel 1970–71 maaliti peakiriku seintele stseenid pühakirjast.
Kloostri suurim pühadus on aga Jumalaema Uinumise ikoon, mis asub parema löövi kagusamba juures väikesel kõrgendusel kullatud varikatte all.
Nõukogude ajal ähvardas kloostrit sulgemine. Kuid õigeusu kiriku Tallinna ja Eesti piiskopkonna valitseja piiskop Aleksiuse (hilisem patriarh) oskuslik tegutsemine suutis siiski kloostri säilitada.
1968. aastast kuni surmani 2011. aastal juhtis kloostrit eestseisjana iguumenja Varvara. Praegu on kloostriülemaks iguumenja Filareta.
Erilise eestkoste märgiks kinkis Moskva ja kogu Venemaa pühim patriarh Aleksius II (1929 Tallinnas – 2008 Moskvas) 1990. aastal Pühtitsa Jumalaema Uinumise kloostrile stavropigiaalse kloostri staatuse. Aleksius II viibis kloostris 2003. aasta septembris. 15. juunil 2013. aastal külastas kloostrit oma Eesti-visiidi ajal Moskva ja kogu Venemaa pühim patriarh Kirill.
14.–16. veebruaril 1989. aastal toimus kloostris Euroopa Kirikute Konverentsi kuuluvate NSV Liidu kirikute juhtide seminarnõupidamine, mille üheks päevakorrapunktiks oli Eesti Kirikute Nõukogu moodustamine. EKNi 10. aastapäeva tähistati Kuremäel 22. mail 1999 koos toonase peaministri Mart Laariga.
Eesti Kirikute Nõukogu asutamise 25. aastapäeva tähistamiseks koguneti taas Pühtitsa kloostrisse.
Allikas: Eesti õigeusu kirikud, Tallinn-Moskva 2007.
Eesti oikumeenia lugu, Tartu-Tallinn 2009.

Eesti Kirik