Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Narva kirik ja kogukond ootavad riigi tähelepanu

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Narva Aleksandri kiriku taastamine on riigi kultuuriprioriteete.  Sirje Semm

Riigikogu teabepäeval 22. mail piirilinnas Narvas külastati teiste riigi tähelepanu ja toetust ootavate objektide seas ka Narva Aleksandri suurkirikut.

Kui parlamendi fraktsioonide esindajatest delegatsioon koosseisus riigikogu esimees Ene Ergma ja liikmed Andres Anvelt, Enn Eesmaa, Mihhail Stalnuhhin, Marko Pomerants, Erki Nool ja Rein Aidma ennelõunal Narva Aleksandri kirikusse jõudis, oli väike Andres orelitoolil koha sisse võtnud. Põnevusega ootas julge poiss võimalust esitleda oma talenti pealinnast saabunutele.
Veatult kõlas hetk hiljem üheksa-aastase narvalase esituses J. S. Bachi helitöö. Muusika oleks ehk võinud võimsamaltki kõlada, kui seda oleks saanud esitada päris orelil. Et seni pole Narva kogudusel oreli muretsemiseks raha jätkunud ja ka taotlusi oreli ostmiseks pole rahuldatud, kasutatakse kirikuruumis organisti isiklikku digiorelit.
Väike Andres, kes asus oreliõpingutele kolm aastat tagasi, valides tavapäratult kohe esimeseks instrumendiks pillide kuninga, on kodukoguduse muredega kursis. Päev enne rahvaesindajatele esinemist uurinud ta oma oreliõpetajalt Tuuliki Jürjolt, kas tema mängu headusest sõltub kirikule raha saamine. Õpetaja vastanud nukra naeratusega, et kui see nii oleks, oleks Narva kirikus juba kaks orelit.
Eelkirjeldatud seiga rääkis Aleksandri koguduse õpetaja Villu Jürjo edasi ka riigikogu liikmetele. Õpetaja Jürjo rõhutas riigikogulastele, et Narva Aleksandri kirik ja kogudusemaja on linnas eesti keele ja kultuuri kants number üks.
«Õigupoolest oleme me ainus eestimeelne koht Narvas,» kinnitab ta hiljem Eesti Kirikule antud telefoniintervjuus. «Kõnelemine toimus äärmiselt avatud tekstiga, midagi ilustamata,» iseloomustab ta kohtumist. Õpetaja Jürjo vahendas riigikogulastele Narva, kust igal aastal lahkub tuhatkond linlast, elu reaalsust. Jürjo sõnul on eestlaste prestiiž tema Narvas elatud 12 aasta jooksul oluliselt langenud:
«Olles kohalikus eesti gümnaasiumis õpetaja, näen oma suureks kohkumuseks, et eesti peredest pärit lapsed valivad omavaheliseks suhtluskeeleks järjest enam vene keelt, nii et mis integratsioonist me siin räägime.»
Tunniajalise koosviibimise eesmärgiks oli tutvustada riigikogu teabepäevast osavõtjatele Narva Aleksandri kirikut kui ühte Narva linna objekti, mis ootab riigi toetust. Muide, objektid sättis pingeritta linnapea Tarmo Tammiste, kes soovitas Villu Jürjol riigi esindajatelt raha küsida, sest linnal on väga raske leida jätkuvat võimalust kirikut oma eelarvest toetada. 
Meenutatavasti on Narva Aleksandri kirik Eesti riigi kultuuriprioriteete aastast 1996. Ene Ergma avaldas kindlat lootust, et objekt jääb riigi esimuseks lõpliku taastamiseni. Lahkudes jättis riigikogu esimees kiriku külalisraamatusse read, kus ta väljendab usku, et Narva kirik saab oma oreli.
Liina Raudvassar