Lauldi oma inimeste kiituseks

Valga praostkond tõstab esile seda päris oma.

Teist aastat järjest ei koosne Valga praostkonna laulupäev enam vabast kavast, mille koorid toovad külakostina kokku, vaid see mõeldakse läbi teemana. Tänavu oli selleks teemaks Valga praostkonna aladel tegutsenud inimeste muusika: helilooming, seaded, luule. See seab kooridele kõrgemad nõudmised, kuid nendega tuldi hästi toime.
Laulupäeva muusikaline juht Mart Jaanson, Nõo koguduse õpetaja, koondas nendeks muusikuteks järgmised: Jānis Cimze (1814–1881), Aleksander Eduard Thomson (1845–1917), Aleksander Läte (1860–1948), Eduard Tubin (1905–1982), Johannes Bleive (1909–1991), Marje Sink (1910–1979), Piret Stepanov (s 1963), Piret Rips-Laul (s 1965), Mari Vihmand (s 1967) ning kolleegide nõudmisel ka Mart Jaanson (s 1966) ise.
Praostkonna muusikasekretär Miina Kuusemaa koondas kokku koorid ja instrumentalistid. Peo lõpuks kutsuti altari ette need, kelle vahel oli jagatud selle päeva töö. Neid oli neliteist inimest.
Ettekandele tulnud muusika oli mitmekesine. Stiilidest oli esindatud mh liedertafel, õigeusu ja katoliku liturgiamuusika, luterlik koraal, koorimuusika, gospellik koraalitöötlus jne.
Kristlaskond on alati austanud märtreid. Ettekandele tuli meie enda piirkonna märtri, Nõo ja Rõngu õigeusu preestri Mihhail Bleive poja Johannese «Keerubite laul». Klahvpillil saatis märtri pojapoeg Rein Bleive.
Peale temaatilise muusika lauldi ka oma laule. Nii esinesid võõrustajad, praostkonna noorim kollektiiv Elva koguduse kvartett. Tervitusi Rootsist tõi Elva sõpruskoguduse Hallsbergi lastekoor.
Praostkond on võõrustanud ka külaliskoore mujalt EELKst. Seekord olid nendeks Urvaste ja Tartu Peetri koguduse koorid. Sõpruspraostkonnast Eschwegest toodi nii sõnalisi kui muusikalisi tervitusi. Sakslased laulsid eesti keeles «Õnnista ja hoia». Harald Aschen­brenner meenutas oma elu üht kõrgpunkti, milleks oli vaimulik laulupidu Tartus seitse aastat tagasi. Saksamaal on seoses reformatsiooni läheneva 500. aastapäevaga öeldud, et muusika on reformatsiooni südamelöök, tuletas ta kõigile meelde.
Vallo Ehasalu