Laiusel mälestati kauaaegset kirikuõpetajat ja poliitikut Jaan Järvet

Laiuse kirikus oli lõikustänupüha jumalateenistus ühendatud kahe Laiuse kultuuri- ja ajaloo vaatepunktist väga olulise sündmusega.
Peeti Laiuse 16. laulupüha, esinejaks oli kutsutud Kadrina kirikukoor, ning pärast kontserti avati Laiuse pastoraadi seinale paigutatud Jaan Järve mälestustahvel. Kadrina lauljad eesotsas dirigent Anne Peäskega kiitsid Laiuse kiriku akustikat ja kuulajad omakorda said naudingu koorilaulust, mida siinmail juba aastasadu harrastatud on, kuid mille järjepidevus nüüd paraku kaduma hakkab.
Laiuse kirik on viimasel ajal kohalikule rahvale kontsertide pakkumise kohaks. Laulupäevast kujunes ka omamoodi võla tasumine Laiuse kiriku kauaaegsele õpetajale ning Laiuse kandi vaimu- ja hingetoidu eest hoolt kandnud Jaan Järvele.
Laiuse on läbi aegade olnud õnnistatud ärksate ning tegusate inimestega, kellest paljude nimed korduvalt kajastamist leiavad, samas kui Jaan Järve kogemata kombel siiani suhteliselt unustuse hõlma on vajunud. Enne 1923. aastat Laiusele kirikuõpetajaks tulemist oli aga just Jaan Järve see, kes 1918. aastal Pärnus ajalehe toimetajana läkitas rahvale üleskutse tulla Eesti iseseisvuse väljakuulutamisele 23. veebruaril. Tema korraldas ka iseseisvusmanifesti trükkimist.
Jaan Järve ei pidanud vaba riigi kodanikuna endale sobilikuks lõpetada ajalehe välja­andmist Saksa okupatsioonivägede saabudes ning okupantide nõudmistele vastu astumine viis vangistuseni. Eesti riigi patrioodina võttis Järve loomulikult vabatahtlikuna osa Vabadussõjast, kuid temasuguse selge visiooniga mehe teadmisi vajas meie tekkiva riigi võimu­aparaat tunduvalt enam.
Jaan Järve oli Asutava Kogu liige ning kuulus rahvaerakondlasena Eesti I ja IV Riigikogu koosseisu. 1922–23 õppis ta Berliini ülikoolis, mis veelgi tema filosoofilist maailmapilti avardas. Oma maa ja rahva pärast muret tundes kirjutas ta Tartu ülikooli usuteaduskonnas magistritöö Eesti rahva alkoholiharjumustest, avaldas artikleid rahva moraali, väärtuste ja iseseisvuse püsimise üle.
Selge pilguga mehena tajus ta hästi seltsielu vajalikkust inimeste vaimu ja hinge harimisel, kuuludes Laiusel mitme kohaliku seltsi juhatusse, edendades kultuurielu ja viies läbi Laiuse Rahvaülikooli loenguid. Laiusele jäi ta 1944. aastani, Punaarmee saabudes emigreerus Saksamaale, kus hukkus Freudenstadti linna pommitamisel.
On igati aus, et Järve sõnad ja teod viimaks inimeste mällu saavad kirjutatud. Algus on tehtud ja selle eest võlgneme tänu Jaan Järve vennatütardele Esta Järvele ja Tiina Suijale, kes mälestustahvli teha lasid ja Laiusele toimetasid ning üritusele igati kaasa aitasid. Samuti tänud Laiuse kirikuõpetajale Raino Kubjasele, kes mälestuskivi õnnistas, ning Jõgeva vallavalitsusele, kes Laiuse kiriku ettevõtmisi toetanud on.
Raine Lindepuu