Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Kõik on võimalik sellele, kes usub

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Remonditud põhjalööv.  Erik PeinarKäimas on sokli krohvimine. Fotol Kalev Põldre (vasakul) ja Eerik Jõks. Tiiu Pikkur

Jaanuarikuu lõpupäevil toimetavad remondimehed Tallinna Kaarli kirikus altariruumi sokli kallal. Sokkel on inetust pruunist värvist vabaks saanud ja näitab ilusat puhastatud paekivi.

Värskelt värvitud põhja- ja lõunalöövi heledad seinad pakuvad kontrasti üldisele hallile toonile. Töö edenedes saab kirikusaal tagasi oma algupärase helevalge kuue. Kiriku remondiga on aga tegeldud juba nii kaua, kui see suursugune pühakoda oma kohal seisnud on.
Remondi kuraator, koguduse nõukogu liige Eerik Jõks ütleb, et kiriku täismahus remont koosneb neljast osast: välisfassaadi remont, sisetööd, oreli kapitaalremont ja maa-alune juurdeehitus. Kõige põletavamad mured on kiriku sisemine sanitaarne olukord ja tualettruumide puudumine.
Kogudus ootab siseremondi lõppu, et siin oleks väärikas jumalateenistusi pidada. Kontserdikülastajatelgi on rõõmsam remonditud kirikusse tulla ja WC olemasolu vajadus on kõigile enesestmõistetav.

Suured plaanid
Kuigi plaanid on suured, on otsustatud esialgu kirikusaali remondiga edasi liikuda. Juba ainuüksi sokli puhastamine on andnud silmaga nähtava tulemuse. Altariruumi sokkel läheb taas krohvi alla, sest originaalselt oli kogu sokkel krohvitud. «Me leidsime, et paekivi on kena, aga samas on ka tore, kui osaliselt jääb näha algupärane viimistlus,» selgitab Jõks.
Tehtud tööd saab jagada kaheks: üks on reaalne remonditöö ja teine on planeerimine. «Oleme kooskõlastanud maa-aluse juurdeehituse eskiisprojekti, on tehtud kiriku värvilahenduse projekt, valminud on ka kogu kiriku remondi, sh maa-aluse juurdeehituse eelprojekt. Ajaloolise hoone renoveerimine toob kaasa palju igasugust uurimist ja katsetamist. Lõpliku värvilahenduse leidmiseks tuli segada üle saja erineva värvi. Kunstiakadeemia üliõpilased uurisid põhja- ja lõunalöövide aknavõlvide kirju ja need said restaureeritud.» 
Reaalsetest töödest on valmis nimetatud põhja- ja lõunalööv, natuke on näha ka tulevast laevärvi, mis senise tumeda asemel on kreemikasvalge. Kogu kiriku värvikontseptsioon on Jõksi sõnul alguses olnud kuldne, pruun tuli hiljem. Algset värvi saab näha eeskojas, mis on remonditud. Seda inimesed tavaliselt tähele ei pane, eks kojast kiirustatakse ju ruttu läbi.
Et kõrget lage värvida, on vaja tõstukit, mida saab tuua alles siis, kui osa pinke on eest ära viidud. Probleeme on palju. Praegu ei ole remont kiriku tegevust seganud. Kui hakatakse aga maa-aluseid töid tegema, siis tuleb ajutiselt mujale kolida.
Jaanuari lõpus võetakse käsile ida- ehk altarisein ja ülestõusmispühadeks peaks see kõige nähtavam sein olema samasugune nagu praegused küljeseinad. Ka Johann Köleri kuulus fresko «Kutsuv Õnnistegija» saab samal ajal restaureeritud. Alumine, Sally von Kügelgeni kolmikmaal, on juba restaureeritud.
Maa-aluse ehituse eskiisplaani tegi meie hulgast lahkunud arhitekt Illar Kannelmäe. Täismahus hõlmab see kogu kiriku alust, kuid on võimalikud ka väiksemad lahendused. Keldrikorrusel oleksid garderoob, kohvik, tualetid, kõrvalruumid, harjutusruumid jne. Trepp viib sinna kirikusaali tagant.
Et Kaarli kirik on tuntud ka väga hea kontserdisaalina, siis oleksid keldrikorruse ruumid hädavajalikud, et võtta vastu suuremaid kollektiive, nt sümfooniaorkestrit. Jõksi sõnul annaks kiriku niigi heale akustikale jumet juurde ka altariesise põranda tõstmine. Ja eks ole sel juhul esinejad ka paremini nähtavad.
Unikaalse oreli remont ootab rahastamist, ettevalmistused on tehtud. Rahvusvahelise konkursi oreli restaureerimiseks võitis Saksamaa firma Christian Scheffler, kes restaureeris ka Tallinna toomkiriku oreli. Kiriku välistööd muutuvad samuti varsti aktuaalseks, sest kivisein lihtsalt laguneb. Paekivi ei kannata muutunud keskkonda välja. Välisaknadki vajavad restaureerimist. Teha on palju.

Kuidas kaasata rohkem inimesi
Planeerimise ja ehitamise kõrval on oluline ka raha. Eelprojekti põhjal saab selgeks tegelik summa, kuid eelnevalt planeeritud 3,3 miljonist eurost on see suurem. «Rahastajatena näeme kolme partnerit: Kaarli kogudus ise, Tallinna linn ja vabariigi valitsus. Oleme linnavalitsusega hea kontakti saavutanud. Edasised läbirääkimised peavad selgitama kolme osapoole ühise huvi ja rahastamisvõimalused,» räägib Jõks tulevikulootustest.
Tallinna linn on kiriku remonti juba toetanud. Lootus on, et ka riik õla alla paneb. Lõppenud aasta jooksul tehtud remondi- ja projekteerimistööd on finantseeritud koguduse omavahenditest.
Probleemi näeb Jõks selles, kuidas kaasata võimalikult rohkem inimesi. Mitte loota ühele suurele annetajale, vaid et oleks palju väikseid annetusi. Suure koguduse kohta on ka vabatahtlike hulk liiga väike. Oma panuse saab anda kirikut koristades, remondi juures lihtsamaid töid tehes, raha annetades jne.
«Eelkõige tuleb aga otsida koguduse kodulehelt (www.kaarlikogudus.eu) üles kirikuehitaja palveraamat ja teha palvetööd. Meie kõigi kohus on oma võimete piires kanda hoolt Jumalalt meile usaldatud nii suurepärase pühakoja nagu Kaarli kirik eest.»
Käimas on annetuste kampaania, 19. jaanuari seisuga oli kogutud 12 438 eurot. Kui kokku saab 50 000 eurot, loositakse annetajate vahel välja mitmeid auhindu, peaauhinnaks on Jüri Arraku graafiline leht «Kellamees».
Rahajutu lõpuks ütleb Jõks, et ristiinimestena peaksime siiski andma endale aru, et ainus puudus, mis tõeliselt takistab jumalariigi tööd, on hoopis usupuudus. Õnnistegija on ise öelnud, et kõik on võimalik sellele, kes usub.
Tiiu Pikkur

Tallinna Kaarli kirik
Esimene jumalateenistus peeti 20.12.1870.
Johann Köler maalis Kristust kujutava fresko kümne päevaga 1879. a.
Kirikusaalis on üle 1000 istekoha.
Aastas külastab pühakoda 100 000 inimest.
Helista tel 900 7704 ja toeta idaseina remonti kolme euroga.
Annetusi Kaarli kiriku remondi heaks saab teha:
EELK Tallinna Toompea  Kaarli kogudus, 221040614950, Swedbank.