Kõik arusaamad muutuvad

Nädal lõppes talviste rõõmudega – tänavu sai sõita Tartu-Otepää suusamaratoni ilma eritingimusi palumata, ilm oli sobiv nii suusatamiseks kui kaasaelamiseks. Tänapäevale iseloomulikult tuli Tartus korraldatava maratoni võitjaks norralane. Elame ju globaalkülas, kus osavõtjaid igast ilmajaost. Samamoodi näis iseloomulik, et pikas intervjuus pöörati tähelepanu hoopis 85aastasele eesti mehele, kes kõik senised maratonid kaasa teinud, tänavustki vahele jätmata. Mõistagi suusatab eakas härra tihti, kuidas muidu vormis püsiks! Tartu-Otepää maraton on igas mõttes eestlaste rahvaspordiüritus, tulgu võidumeheks ükskõik kes.
Loodus pani veelkord inimesi mõtlema, kelle tahe vastanduses inimene-stiihia lõpuks ikkagi peale jääb. Kuigi teaduse arengust pidev kiitvas toonis rääkimine jätab mulje, et valgeid laike on üha vähem ja needki teadlaste range kontrolli all, ei ole see ometi nii. On olemas inimesest palju mõjukamad jõud ning neid eirata oleks rumal upsakus. Nii Tšeljabinski meteoriit kui Maast seni erakordselt lähedalt möödunud asteroid sunnivad igatahes argitasandist kõrgemalt mõtlema.
Maailma tähelepanu keskmes oli selgi nädalal paavsti lahkumine. Konservatiivid ja demokraadid näevad seda erinevalt. Konservatiivid pooldavad nii kõrge Jumalast antud ameti elupõlisust, demokraadid tunnustavad lahkuja motiive enda taandamisel. Tahes-tahtmata kerkivad mõtted konservatiivsuse ja demokraatia vahekordadest maapealses kirikus. Aastasadu ollakse ju harjunud teadma, et kirik on konservatiivsuse kants ka hüplikemail aegadel.
Sattusin usuteaduskonna üliõpilase tähelepanekule. Kuigi protestantism tõi inimese ja Jumala vaheliste suhete vaatluse senisest rohkem keskmesse, ei aitavat mõistuse esiplaanile toomine ja selle abil urgitsemine inimsipelgat. Veel mõjutanud uusaja usuline areng vaimulikku muusikat minoorsuse suunas. Sellepärast otsivatki paljud jumalikku Püha Vaimu hingust vanades liturgiates, nagu näiteks idakirikust, ortodokssete liturgiate iidsest kõlast. Isegi koraani lauldud-retsiteeritud toonides olevat rõõmsat jumalaülistust rohkem kui 19. sajandi hallides kirikulauludes. Inimene peaks rohkem keskenduma Jumalale, pöörama pale sinnapoole, see aitab enam kui oma pisimurede eest palvetades, arvas üliõpilane.
Juune Holvandus