Koguduse kingitus sünnipäevaks

Aasta algul täitus Eesti Kiriku esmailmumisest 90 aastat. Ei, me ei korraldanud sel puhul pidulikku vastuvõttu ega asjakohast ajalookonverentsi, nagu mõnel varasemal ümaral tähtpäeval oleme teinud. Mõtlesime, et tähistame argiselt – teeme tööd ja senisest paremini. Ometi oli liigutav, kui reageeringuna saabus peatoimetaja e-posti aadressile mitmeid südamlikke õnnesoove.
Õnnesoovimeilidele pakkus lisa pangaväljavõte, kus oli mustvalgel kirjas: 200 eurot Urvaste Urbanuse koguduselt Eesti Kirikule. Selgituste lahtris oli teade, et sünnipäevaks.
Võttis keeletuks ja andis arutlusainet. Meeleliigutus pole aga siiani lahtunud. Et üks maakogudus järsku võtab ja saadab oma piiratud ressurssidele vaatamata sellise summa. Sünnipäevaks. Toimetus polnud küsinud. Peapiiskop ei olnud innustanud. Pidu ei olnud, torti ei söödud ja kõnesid ei peetud.
Olukorras, kus vanade kihelkonnakirikute ülalpidamine ning maakoguduse õpetajatele miinimumpalga tagamine on üldkiriklikuks väljakutseks, millest kantsler avalikkuse ees hiljuti selgitusi jagas, sarnaneb Urvaste koguduse kingitus oma lehele 90. sünnipäevaks piiblilooga lesknaisest, kes korjanduskarpi laskis oma kaks viimast leptonit. Mida Jeesus lesknaise panuse kohta ütles, võime evangeeliumist lugeda.
Liina Raudvassar