Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Kirikusse kuulumine aitas võõrsil eestlust hoida

/ Autor: / Rubriik: Portreelood / Number:  /

Irene Tamm on rahul otsuse üle kolida Torontost Tartusse. Liina RaudvassarVeel aasta tagasi tähistas Tartus Tammelinnas elav proua Irene Tamm jõulupühi Kanadas Torontos.
Aastaid oli tal kombeks veeta suviti mõni nädal ülikoolilinnas ja sai pruukida õpetaja Ants Toominga külalislahkust samas majas, kus praegu isiklikku korterit omab. Tasa ja targu küpses plaan lühivisiitide asemel kolida päriselt Eestisse. Tagasi siia maale, kust kord võõrvõimu hirmus ülepeakaela põgenes.
«Soovisin osta korteri Raekoja platsile, aga järsku avanes võimalus Tammelinna kodu rajada ja ma olen selle üle väga rõõmus. Siin on nii turvaline ning ma tunnen ennast juba väga koduselt,» kinnitab Irene Tamm, kes on Eestis paikne alates augustist.
Ta tunnistab, et tegemist oli riskantse sammuga. Palju lähedasi jäi maha Torontosse. «Piiskop Andres Taul, minu hea sõber, oli kohe päris kuri. Ütles mulle, et mine-mine, aga ainult katseajaks. Et ole seal kolm kuud jutti ja siis tule tagasi,» muigleb ta, lisades, et siiani pole ta oma sammu kahetsenud.
Eesti ajast kujunes tegus seltsielu, võrreldes Toronto viimaste päevadega hoopis vilkam. Teater, kontserdid ning näitused, kõnelemata igapühapäevasest kirikuskäimisest, moodustavad meelepärase rutiini. Kuuludes Tartu Peetri kogudusse, on tal kombeks külastada ka linna teisi kirikuid. «Mul on siin usuteadlaste hulgas palju sõpru, näiteks on härra Tarmo Kulmar ja Arho Tuhkru mind oma hoole alla võtnud, vähemalt kord kuus käime koos väljas,» räägib Irene Tamm.
Kuno Pajula, Ivar-Jaak Salumäe, Joel Luhamets, Tauno Teder, Ants Tooming, Mart Jaanson, Tarmo Kulmar ja Arho Tuhkru on vaimulikud, kes Torontot külastades on Irene Tammele tuttavaks saanud. «Väga kenad inimesed, kellega on alati hea kohtuda,» kinnitab ta.
Irene Tammel ja tema kadunud abikaasal oli Torontos kuni 1996. aastani oma trükikoda, kus trükiti palju eestikeelset kirjandust. Tähtsamaks nimetab ta 20 aastat tagasi «Kiriku laulu- ja palveraamatut», mille korrektuuri proua muide ise luges.
«Kirikusse kuulumine aitas eestlust hoida, sellepärast suhtusime koguduslikku ellu ka väga tõsiselt,» selgitab Irene Tamm, kes kuulus Toronto Peetri koguduse toimkonda. «Minu hooleks oli viimasel ajal armulaua ettevalmistamine.»
Liina Raudvassar