Kirikuelust 80 aastat tagasi

1934. a maikuu pakkus muusikasõpradele palju elamusi, juba peeti ka laulupäevi ning konservatooriumi järjekordsete lõpetajate seas oli kirikukontsertidel tuntust kogunuid.

1. mail leidis aset praostide ja konsistooriumi ühine koosolek. Arutati, keda võiks oma Jumala juurde läinud Jakob Kuke asemele piiskopiks valida. Üles seati kolm kandidaati: assessor A. Kapp, prof dr H. B. Rahamägi ja assessor J. Varik.
Eelmiste aastate eeskujul toimus ka nüüd Tallinna Jaani nelipühi leeriõpilaste vanemate koosolek. Selliste koosolekute eesmärk oli luua parem kontakt kiriku ja koguduse vahel. Seegi kord kõneldi kirikust ja kohustustest tema vastu. Just kodu peab kasvatama lapsed kiriku poolehoidjateks. Tuletati meelde, et leeripäev on küll suur rõõmupäev, mis ei tohi muutuda aga ilmaliku rõõmu päevaks, mil ainult süüakse, juuakse või koguni tantsitakse.
13. mail ilmus esimest korda Evangeeliumi-luteri usu Tallinna Jaani kiriku Teataja. Välja­ande järele tunti vajadust juba ammu. Kippusid ju igasugused teadaanded, eestpalved jms võtma enda alla suurema osa jumalateenistusest, mistõttu jutlus ja liturgia jäid tagaplaanile. Nüüd sai surmateateid, eestpalvete nimekirju, organisatsioonilisi jm teateid lugeda Teatajast.
27. mail tähistati Hargla koguduse 240. aastapäeva. Pidulikul jumalateenistusel olid tegevad prof Rahamägi, Valgamaa praost Lauri, Valga õpetaja A. Tammik jt. Muusikat tegid ühendkoor ja Mõniste puhkpilliorkester. Loeti ette eesti keelde tõlgitud koguduse asutamise akt. Muidugi oli kirik ehitud lillede ja pärgadega.

Pereheitmine konservatooriumis
Maikuuga lõppes tavakohaselt õppeaasta Tallinna Konservatooriumis. Lõpetajate hulgas oli ka kirikumuusikaga tuntuks saanuid: Meta Tari prof August Topmani oreliklassist mängis lõpuaktusel peast M. Regeri fantaasia teemal «Üks kindel linn ja varjupaik», prl Helmi Betlem esitas aga Juhan Aaviku laulu «Kojuigatsus».
Oreliõpingud jäid seljataha Leida Orgol, Johannes Hiob lõpetas aga nii heliloojana kui ka organistina. Tema kantaati «Jesaja kuulutamine» oli juba korduvalt ette kantud. Vaimulik muusika jäigi tema elutöös kesksele kohale (Nõmme Rahu kiriku organist, toomkiriku peaorganist, Kirikumuusika Sekretariaadi teaduslik sekretär; kantaadid «Lunastav Issand», «Lunastav kannatus», «Jõulukantaat» ja «Päästja ootel», oratoorium «Suitsev Siinai», «Largo religioso» puhkpilliorkestrile, 18 koraaliprelüüdi jt).
Veel ühte kirikukontsertidest tuntuks saanud lauljat sai sel kuul kuulda. Olga (Olly) Tallmeister astus üles Aino Tamme õpilaste kontserdil, seda küll ilmalikus vallas. Tema esitatud Mimi aaria sai kuulajateni toodud ilusa ühetasase tooni ja läbimõeldud ettekandega. Konservatooriumi lõpetamine seisis lauljannal aga veel ees (1935).
Iseseisva vaimuliku kontserdi andis Olga Pressnikoff. Tal oli häid eeldusi laulu alal, mida oli aga veel vaja edasi arendada. Nii võis tema ülesastumist jälgida kui andeka õpilase eneseavaldust. Sellel kontserdil osalesid veel flötist Evald Brauer ja väsimatu töömees Paul Pressnikoff.

Palju mitmesugust muusikat
6. mail leidis aset Pärnu raadio­päev, kus kõlas palju mitmesugust muusikat, aga algas see jumalateenistuse ülekandega Eliisabeti kirikust.
Oli küll alles maikuu, kuid juba peeti ka laulupäevi. Nende juurde kuulus vahel ka kirikukontsert. Nii oli see näiteks Räpinas, kontserdil osales üheksa segakoori ja kolm orkestrit 200 tegelasega. Publiku osavõtt nii kiriku- kui ka üldkontserdist ilusas Räpina mõisa pargis oli elav. Laulupidulisi oli tulnud Võrust, Petserist, Tartust ja isegi Tallinnast. Dirigendid olid Enn Võrk ja Elmar Noorhani.
21. mail oli umbes 300 inimest tulnud jälgima Pilistvere vaimulikku laulupäeva. Algas see kirikukontserdiga, kus esinesid Põltsamaa Meestelaulu Seltsi koor Alleri juhatusel, Pilistvere segakoor Rehfeldti juhatusel ning solistid Helmi Betlem (sopran) ja Meta Tari (orel). Korda läksid ka ühendkooride kontsert seltsimaja aias ja seltsimajas aset leidnud müsteeriumi «Kristofferus» ettekanne.
Valga linnakirikus oli 20. mail vaimulik kontsert, milles olid kaastegevad lätlased: lüüriline tenor A. Priedniek-Kavara, orelikunstnik A. Predelis ja Läti Haridusseltsi koor A. Auzini juhatusel.
Maikuu muusikaliseks lõpuürituseks Tartus jäi 26. kuupäeval aset leidnud Tartu Naislaulu Seltsi kontsertjumalateenistus Peetri kirikus. Muusikalises osas esinesid Rudolf Jõks (tenor), Edgar Kiris (orel) ja naislaulu seltsi koor Johan Tamvergi juhatusel.

Lahkus köster Lampson
23. mail oli koos vaimulik ülemkohus. Õpetaja Alfred Kõiv oli esitanud edasikaebuse enda vaimulikust seisusest väljaheitmise kohta. Otsustamine lükati edasi. Teiste edasikaebuste hulgas oli ka Artur Arro taotlus tühistada Jõelähtme koguduse otsus teda köstri ametisse mitte kinnitada. Õigus jäi kogudusele. Küll aga kinnitati 16. mail köstri kutseõigused Paul Elkenile ja Ri­chard Sturmile.
See oli 30. jaanuaril 1933, kui Tartu Peetri kogudus tähistas oma köstri Karl Lampsoni 70. sünnipäeva. Nüüd aga teatab Muusikaleht teeneka kirikumuusiku surmast 6. mail. Kadunu oli pärit kirikumuusikute perest – juba tema isa Peeter Lampson oli olnud köster.
Õppinud oli ta Cimze seminaris, kust sai köstri-organisti ja koolmeistri kutse. Töömeheelu alustas ta koolmeistrina Kursi ja Puhja kihelkonnakoolis, alates 1885. aastast oli Rõngu kihelkonnakooli juhataja ja hiljem sama kihelkonna köster.
Laiemalt tuntuks sai Lampson aga alates 1891. aastast, mil temast sai Tartu Peetri koguduse köster ja X algkooli usuõpetaja. Ta oli tegev kiriku lauluraamatu parandamisel, luues ka ise koorilaule, mis ilmusid dr Karl August Hermanni «Laulu ja mängu lehes». «Sügav rahu ja õnnis puhkus auväärsele muusikategelasele ta pika ja ülesanneterohke elutee järele,» kirjutab Richard Ritsing oma järelhüüdes.
Mati Märtin