Kevad tuleb igal aastal niikuinii

Põhjamaa inimestele on iga algav kevad eriline, meenutades justkui uuestisündi. Igal juhul raputab päikesega saabunud valgus talvetardumusest ja paneb tegutsema. Aegade jooksul on olnud väga erinevaid kevadeid ja praegune keeruline poliitiline olukord Ukrainas kutsub ajas tagasi vaatama. Seda enam, et Venemaa endine välisluure ohvitser ja peaminister, nüüdne president on rõhutanud ajaloo rolli praeguses kriisis.
Küll on seejuures tahtmine küsida, kunas algab ajalugu. Kas kunagisest Ukraina kommunistliku partei keskkomitee 1. sekretärist Nikita Hruštšovist või tema võimuletõusust Moskvas ja Ukraina-Vene piiri nihutamisest. Või mahub ajalukku ka 11. sajandi keskpaigaks kujunenud iseseisev Kiievi vürstiriik ja 13. sajandil tekkinud Moskva vürstiriik. Nagu varemgi ajaloos, on kevadel püütud jõujooni oma kasuks nihutada.
Seekord siis 24. augustil 1991 iseseisvuse saavutanud Ukrainas, kus pealinnas Kiievis kõrgub Dnepri kõrgel kaldapealsel mustast marmorist monument Kiievi-Vene suurvürtsile ja Venemaa ristiusustajale Vladimir Svjatoslavitšile, keda tuntakse ka kui Vladimir Püha või Vladimir Suurt. Kevadel 1242, ajaliselt küll poolteist nädalat hiljem, piiritleti Novgorodi suurvürsti Aleksandri juhtimisel jäälahingu tulemusena ida- ja lääne­kristluse piir, on ajaloolased arvanud.
Palju lähemalt pakub ajalugu käegakatsutavat ja läbielatut, võimu demonstratsiooni vaimu üle, mis puudutas väga paljusid eesti peresid – märtsiküüditamist paastumaarjapäeval. Kahele ja poolele protsendile Eesti elanikest tuli kevad 65 aastat tagasi kaugel võõra rahva seas, kui tuli. Kui nende elunatuke teel ei kustunud. Sel reedel linastub kinodes noore režissööri ja stsenaristi Martti Helde vastne linateos «Risttuules», mis kajastab 1941. a küüditamist.
Olgu siiski alanud kevad ja eilne Issanda kuulutamise püha täis rõõmu ja lootust nagu päevale kohane. Ja laupäeval meenutame president Lennart Merit, kellel on 85. sünniaastapäev.
Rita Puidet