Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Katoliiklik lauluraamat «Laulgem Jumalale»

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Aastatepikkune töö on nüüd kokku kogutud ja laulikuna välja antud.
Piiskop Philippe Jourdan uue laulikuga. Foto: Hannes Heinsar
Ainulaadne kogumik nii gregooriuse lauludest algkeeles koos tõlgetega, muudest kiriklikest lauludest, suurest valikust eesti vaimulikest rahvalauludest ja uuema aja eesti heliloojate loomingust. Seni teist sellesarnast polnudki.
Kui seni saadi kogudustes läbi hädapäraste koopiate või mõnes kohas ka EELK lauluraamatutega, siis nüüd on Saksa heategevusorganisatsiooni Renovabis toetusel ilmunud kogudustes kasutamiseks kõvakaaneline trükis, mille kohta koguduseliikmed ka kiidusõnu ütlevad.
Koostajana on suure töö ära teinud aastakümnete pikkuse koguduse muusikatöö kogemusega Mari Järvi. Et laulikut saaks jumalateenistusel kasutada ka ilma muusikahariduseta inimesed, siis on noodikirja lihtsustatud. Osast lauludest on aegade jooksul käigus olnud mitmeid versioone, mis isegi ühes koguduses aastati erinevad, valikut tehes on lähtutud nende populaarsusest.
Luther katoliiklaste lauluraamatu kaante vahel
Ingmar Kure sõnul on tegemist isegi kultuuriliselt olulise sündmusega. Kogumikus on ühtede kaante vahele võetud ka seni raskesti kättesaadavaid heliteoseid koos nootidega. Viimane katoliiklik laulik ilmus esimese iseseisvuse ajal, kuid oli nootideta, võõralt saksapärane ega leidnud väidetavalt ka mingit kasutust. Sellele eelnenud lauliku väljaandmisest oli möödunud sajandeid.
Koostamine võttis aega umbes kaks aastat ning oma sõna ütlesid ka koguduste koorijuhid ja teised muusikaga seotud inimesed. Laulikusse taheti koondada võimalikult suur valik kogudustes lauldavaid ja eesti keelde tõlgitud teoseid. Autorite nimekiri on tulnud kirju, Nikolai Deciusest, Ignatius Loyolast, Lydia Koidulast Paul Gerhardti ja Martin Lutherini. Suur valik tõlkeid on Mari Järvilt ja Rein Õunapuult, mõlemalt leidub vastses lauluraamatus ka valik omaloomingut.
Kaasaegsetest võiks välja tuua Mart Siimeri, kes on loonud ka liturgias kasutatavat muusikat. Lauluraamatus on ka Taizé laulud ja palveraamatu põhjal koostatud laule. Sellise laia valikut sisaldava ja hea vastuvõtu osaliseks saanud laulikuga lauldakse ja õpitakse aastaid või kümneid ning ehk saadakse ka julgust ja inspiratsiooni, et liturgilises muusikas edaspidigi uut kõla luua.
Hannes Heinsar