Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Jumala lapsena maailmas

/ Autor: / Rubriik: Portreelood / Number:  /

Reedel, 16. veebruaril tähistab 75. juubelisünnipäeva emeriitõpetaja Rene Tasmuth.
Rene Tasmuth ordineeriti 1951. aasta 23. augustil. Tema teenistuskäik algas Vändra ja Tori kogudusest. Seejärel asus ta teenima Pärnu Eliisabeti kogudust, hakates samaaegselt abistama koos toonase praost Albert Roosvaldiga erinevaid Pärnu praostkonna kogudusi.
Edasi viis teenistus Tasmuthi Jõelähtme ning Nõmme Rahu kogudusse, sealhulgas Nõmme koguduse filiaali ehk Harku tänava vennastekoguduse palvemajja, mis toimis tegelikult Nõmme koguduse filiaalina. Sellel perioodil, tööjõu vähenemise ajal kirikus on Rene Tasmuth teeninud kõikides Tallinna kirikutes, eriti pikalt Toomkirikus nii Rein Premeti kui Erik Hiisjärve surma järel uue õpetaja valimisteni.
Mõjukas jutlustaja

Koolivend Usuteaduse Instituudi perioodilt emeriitpeapiiskop Kuno Pajula meenutas, et suurema osa ajast pühendaski Rene Tasmuth palvemaja tööle. «Tavaline õpetajatöö, kus surnuid maetakse ja ristimistalitusi peetakse, ei olnud talle eriti omane. Tasmuth käis nagu rohkem oma teed,» meenutas Kuno Pajula.
«Ta oli väga mõjukas jutlustaja ja kuulutaja, kes oskas palju näiteid tuua, püüdes samal ajal olla prohvetliku vaimuga,» lisas Pajula, kes iseloomustab Rene Tasmuthit üsna kinnise mehena. Pajula meelest oli ta teistest justkui eemale tõmbunud. «Sünnipäevadel saime ikka kokku, aga muidu Tasmuthit tavalises elus ei näinud, kontakte oli temaga vähem kui mõne teisega.»
Julgus avas teise maailma

Tasmuthite peres kasvas ainsa lapsena poeg Randar, kelle kasvamise aega iseloomustab elu režiimi surve all. «Olen kogenud jõudu, mis isa jutlustest on välja paistnud. Rohkem kui kodused kõned ja vested on mulle meelde jäänud kirikupingis kuuldud isa jutlused ning koolieelikuna ja vahel hiljem ametitalitustel kaasas käies kogetud miljöö,» ütles Randar Tasmuth Eesti Kirikule. Isa jutlustest kõlanud julgus avas Randarile teise maailma, millele ta alles suureks saanuna oskas anda n-ö termini – lõplikud asjad ja lõplikud lahendused. «Jutluste najal mõistsin juba teismelisena, et kunagi lõpeb ajalik surve ja ei ole vaja karta, et isa kuulutab kitsastes oludes nähtamatu, aga kord ilmsiks saava maailma asju,» ütles Randar Tasmuth, tänaste teoloogiaüliõpilaste koolitaja.
«Isa ei suunanud elukutsevalikut. Pigem kutsus üles kainelt kõike läbi kaaluma,» meenutas poeg Randar, kes õppis Tallinna Pedagoogilises Instituudis, mille lõpetamise järel töötas viis aastat kooliõpetajana. Ent paljude asjade koosmõjul küpses pojas enne 30. eluaastat soov teha põhitöö kirikus.
Huvi maailma asjade vastu

Rene Tasmuthi üheks kaasakiskuvaks harrastuseks on male, suutes selle vastu huvi äratada ka pojas. «Minu huvi selle mängu vastu algas siis, kui käisime 30 aastat tagasi Tallinna maleturniiridel, kus Paul Kerese eluajal käis suur osa maailma paremikust – vahel paar eksmaailmameistrit korraga,» meenutas Randar Tasmuth.
Praegu on poja arvates isa peamine huvi lugemine ning kultuurisündmuste ja päevauudiste jälgimine. Vanaduspõlve veedab Rene Tasmuth Tallinnas ja suviti koos abikaasaga maal. Käib jõudumööda Harku tänaval jutlustamas. Eriti ootab ta aga kahe lapselapse külaskäiku.
Erle Iher