Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Ingeri sõjamehed said rahu Rootsi-Mihkli kirikus

14.12.2011 | | Rubriik: Kirikuelu

Mälestustahvli õnnistas emeriitpeapiiskop Kuno Pajula. Kasperi Hasala Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus seisab mälestustahvel Lääne-Ingeri rügemendi ridades 1919.–1920. a vabadusvõitluste käigus hukkunuile.
Tahvli õnnistas suvel emeriitpeapiiskop Kuno Pajula, kes meenutas südamlikult ka oma Vabadussõjas võidelnud isa. Kaasa teenisid Tallinna Soome Püha Peetruse koguduse õpetajad Hannele Päiviö ja Markku Päiviö ning Rootsi-Mihkli koguduse õpetaja Patrik Göransson.
52 sõjatandril hukkunu nimed on raiutud kivitahvlisse, ent umbes kuus viiendikku langenutest jäid tundmatuteks sõduriteks. Seepärast ei loe mälestusplaadi loomise eestvedajad oma missiooni veel kaugeltki lõppenuks, vaid ootavad kõiki teateid rügemendis võidelnud inimestest, iseäranis vihjeid selle ridades langenute kohta.
1919. aasta, mil Ingeri rügement Soome-Eesti koostöö vaimus loodi, kuulus väikerahvaste seisukohalt murrangulisse ajastusse. Euroopas oli aset leidmas või juba toimunud suurte impeeriumide lagunemine, laastav I ilmasõda ja sellega kaasnev iseseisvate riikide väljakuulutamise laine.
Iseenesest mõista oleks enamik ingerisoomlasigi sel lootusrikkal ajahetkel soovinud oma naabrite eeskujul mingisugustki õigust enesemääramisele. Soome aateloos tuntakse seda perioodina, mil rutati appi hõimuvendadele Eestis, Karjalas ja Ingerimaal. Kuigi seeläbi kindlustati eeskätt iseendi värsket vabadust, saab paljudel puhkudel kõnelda ka siirast abist.
Vabadussõja lõppjärgus loodigi idarinde eesliinil hädavajalik puhvertsoon, mis pidi kindlustama parima võimaliku lähtekoha rahuläbirääkimisteks. Nii aitas Ingeri rügemendi tegevus koos Põhja Poegade, Balti rügemendi, kalevlaste malevaga sillutada teed Eesti iseseisvusele.
Hukkunute mälestust valiti jäädvustama ingerisoomlaste seas väga armastatud vaimuliku laulu «Täällä Pohjantähden alla» kaks esimest värsirida. Ühe soomekeelse vaimuliku rahvakultuuri tüvitekstina peegeldab see soomlaste kui põhjarahva eripära. Sellesse laulu olgu kätketud ka kõikide langenute kristlasteks olemine. Lisaks õhkõrnadele enesemääramise lootustele on see rügemendi tegevuses osalenute – olgu luterlastest ingerisoomlaste või õigeusklikest vadjalaste-isurite – ühine määrang.
Taisto Raudalainen

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)