Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Esimene Sauer-orel Eestis on ajalooline rariteet

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

123 aastat tagasi, 31. oktoobril 1881 pühitseti Kuressaare Laurentiuse kirikus uhke Sauer-orel. Tegemist on kogu maailmas väga hinnatud Saksa orelifirma Saueri esimese tööga Eestis.
Saueri firma on ehitanud mujalegi meie kodumaale oreleid, nendest suurim asub Tallinna Toomkirikus (ehitatud 1914 ja renoveeritud 1998), samuti Põltsamaale, Kodaveresse, Pilistveresse jne. Sauer oli omal ajal üks juhtivamaid firmasid ja tema säilinud instrumendid on väga hinnatud kogu maailmas.
Kuressaare Laurentiuse kiriku oreli teeb eriliseks tema kõlapuhas ja selge intonatsioon. Samuti tuleb esile tõsta haruldase ehitusega, otstest kellukesekujulist Gamba registrit, mida ei leidu vist enam terves maailmas. Kaunilt kõlavad ka tema flööditämbrid, mis aga enamuses on tugevalt kahjustatud ja nende kasutamine seega võimatu. Puidusöödikud on kahjustanud kogu oreli puitkonstruktsiooni ja valdavas osas ka prospekti.
Enne Sauer-orelit olnud pilli, kiriku esimese oreli kohta leidub ajalooürikutes ainult lühike märkus: «Oreli on ehitanud oreliehitaja Thal Paidest.»
Orelikultuuri pärand
Kultuuriloolises mõttes ja Eesti orelikunsti ajaloo seisukohalt on Saaremaal täita oluline peatükk. Orelikultuuri, mis on meie rahvuskultuuri osa, pärandit arvestades asuvad just Saaremaal kaks väga olulist instrumenti. Eesti vanim orel, ehitatud 1805, paikneb Kihelkonna kirikus ja Eesti esimene Sauer-orel Kuressaares.
Miks just rahvuskultuuri osa, aga sellepärast, et lisaks välismaistele orelimeistritele on meil päris oma oreliehitajad, nendest Kriisade oreliehitus tegutseb juba aastast 1886. Teiseks on andnud eesti organistid olulise panuse eesti rahvaviise korjates, nimetagem Saaremaal sündinud ja kasvanud organist-helilooja Peeter Süda nime.
19. saj. lõpus ja 20. saj. algul sai Euroopas valitsevaks hilisromantiline muusikasuund, mis on valdavaks ka oreliehituses. Tänu mitmele tehnilisele uuendusele ja leiutisele sai võimalikuks ehitada suuri orkestraalseid, romantilisi oreleid. Eestil on selles osas maailma oreliehituse ajaloo seisukohalt oluline roll.
20. saj. keskel sai valdavaks uus oreliliikumine, mis väärtustas vanamuusika autentset esitamist ning vahetas välja eelnenud perioodi instrumendid ja asendas need stiilipillidega. Eestis jäi taoline uuendusliikumine tänu nõukogude okupatsioonile ära. Kirik oli põlu all ja seetõttu igasugune orelite väljavahetamine ja kaasajastamine majanduslikel ning poliitilistel põhjustel võimatu.
Eestis on säilinud hilisromantiline orelipark, mille üks olulisi näiteid asub Kuressaare kirikus. Kuna mujal maailmas on taolisi romantilisi oreleid vähe säilinud, siis seda väärtuslikumad on meie orelid, mida orelispetsialistid kogu maailmast imetlemas käivad.
Ajalooline rariteet Kuressaares
1881. aastal sai kirik uue oreli, mille ehitajaks oli tuntud orelimeister Wilhelm Sauer firmast Sauer Frankfurdist Oderi ääres ja kannab oopusenumbrit 341. Oreli püstitamist alustati vana kalendri järgi 2. septembril 1881 ja 1. oktoobril anti orel asjatundja vahendusel kiriku eestseisusele üle. Orel läks maksma 8000 marka.
Orel pühitseti uue kalendri järgi 31. oktoobril 1881 usupuhastuspühal. Suurt rolli uue oreli ehituse organiseerimisel mängis tollane Kuressaare organist ja muusikadirektor Johannes Masberg (1858-1882).
Orelil on 19 registrit, 2 manuaali ja pedaal. Manuaali ulatus on 54 tooni, pedaali ulatus 27 tooni ehk manuaali ulatus C-f"`, Ped. C-f`. Kopplid: II/I I/Ped. Mehhaaniline traktuur, registerkanal-vilepõhjad (kegellade).
Nimetatud instrumenti praegu täisväärtusliku muusikainstrumendina kasutada ei saa ja nii ei ole Saaremaal ühtegi kontsertorelit.
Oreli remontimiseks jääb üle kaks teed: taastada orel esialgsel kujul, asendades vanad kahjuritest hävitatud detailid ja puitvilestik uutega. Praktiliselt tähendab see teha praegusest orelist koopia.
Teiseks säilitada põhijoontes oreli praegune karakteerne romantiline olemus, seda täiendades ja laiendades vastavalt tänapäeva interpretatsiooni nõuetele ja uuemaid tehnilisi lahendusi kasutades. Olgu siinkohal mainitud, et esimesel juhul kujuneb oreli maksumus mitu korda suuremaks kui teisel juhul.
Oreli saab taastada
Kogu tegevuse määrab eelkõige rahakoti paksus. Mitme orelieksperdi ja artikli autori hinnangul on vana taastamine küsitav. Vana oreli baasil uue ehitamine läheb maksma vähem kui kogu oreli restaureerimine. Arvestama peaks siinkohal eelkõige koguduse vajadusi nii, et säiliks vana oreli kõla, mida on täiendatud tänapäevaste tehniliste ja kõlaliste võimalustega.
Eriti tuleb toonitada W. Saueri kasutatud ja meie taastatavat registrite tööprintsiipi, mis tugineb registerkanal-süsteemil vastandina tänapäeval propageeritavale toonkanal-süsteemile ning annab vilede laulmisel täiesti teise karakteristika. Registerkanaliga vilepõhjadel oreli kõla on pehmem, ümaram, gravitatiivsem.
Tänaseks on orel lahti võetud ja orelimeister Hardo Kriisa hinnangul saab orelit taastada, kuigi pillil on puukoi kahjustusi, prospekt halvas seisus ja tehnilised konstruktsioonid kannatanud. Arvestada tuleb ka seda, et kogudus on kunagi pilli eest maksnud suurt hinda ja eelkõige vajatakse korras instrumenti, aga mitte muuseumi eksponaati.
See ei ole kohaliku organisti suurushullustus, vaid reaalne olukorra hinnang, mis puudutab kogu Saaremaa orelikultuuri ja muusika arengut. Samuti ei oma Eesti esimene Sauer-orel Euroopa kultuuriruumis olulist tähtsust. Viimasel ajal küll püütakse maailmas vanu oreleid säilitada ja enamjaolt on need instrumendid taastatavad.
Kuigi näiteks kuulsad prantsuse organistid/heliloojad nagu Durufle või Messiaen lasid omal ajal just kaunid ja väärtuslikud Cavaillé-Coll’i orelid kaasaja võimalusi arvestades ümber ehitada, ei ole see sugugi vähendanud nende instrumentide tähtsust ega väärtust. Pigem vastupidi, tänu sellele on nende väärtus suurenenud.
Orelimeistrid valiti Eestist
18. detsembril 1996. aastal asutati Kuressaare Laurentiuse kiriku oreli taastamise sihtasutus Sauer, mille eesmärgiks on renoveerida Eesti esimene Sauer-orel ja leida selleks raha.
Hetkeks on kogutud ligi 60 000 Eesti krooni. Oreliremont läheb hinnanguliselt maksma 3 miljonit krooni. Remondipakkumise on teinud OÜ Kriisa Oreliehitus, hinnatud orelitöökoda mitte ainult Eestis, vaid ka mujal Euroopas. Näiteks toodab ta veel ainukesena maailmas oreliehituse juures vaja minevat erinevates mõõtudes tinatoru, mida vajatakse romantiliste orelite pneumaatiliste traktuuride korrastamisel. Taolised tinatoru valmistamise seadmed on vaid Kriisa firmal.
Kunagi on pakkumise teinud ka Christian Scheffler, kes on taastanud Tallinna Toomkiriku Saueri. Kuna Eestis on olemas professionaalne orelimeister, ei pidanud SA Saueri nõukogu võimalikuks kasutada välismaist orelimeistrit. Teiseks ei ole otstarbekas Eesti raha maksta välisfirmale, kui on võimalik sellega edendada Eesti oreliehitust.
Kontsert oreli heaks
22. oktoobril toimus Kuressaare Laurentiuse kirikus orelile pühendatud päev, mil huvilistel oli võimalik tutvuda oreliga nii seest kui ka väljast. Oreli toetuseks toimunud kontserdil astusid üles Eesti Rahvusmeeskoor Ants Sootsi juhatusel, sopran Pille Lill ja Jaanus Torrim orelil. Oma kohalolekuga austas toetuskontserti president Arnold Rüütel abikaasaga.
Ettekandel oli allakirjutanu «Missa pro defunctis op. 20 sopranile, meeskoorile ja orelile», mille esmaettekandjaks oli Eesti Rahvusmeeskoor Pärnu Eliisabeti oreli taasavamisel 2001. a.
«Missa pro defunctis» on reekviemi tekstile loodud teos, mis tõlkes tähendab missat surnutele, kes on läinud taevasse. Vastupidiselt «Missa de profundis» tähendab missat surnutele, kes on läinud allilma. Teose sisuline meelelaad on siiski oluliselt erinev tavapärasest reekviemi laadist.
Tuntumad maailma muusikaliteratuuri näited nagu Mozarti või Verdi reekviem on oma meelelaadilt sünged, kurbust ja ängistust sisendavad. Mina väljendan oma teoses mõistet «rõõmuskurb». Surm on küll kurb neile, kes maha jäävad, kuid rõõmus neile, kes lahkuvad siinsest maisest vaevast ja valust.
Nimetatud üritusega saatsime oma kalli oreli teele. Sellel kontserdil kuuldi viimast korda vana oreli häält.
Taastamine vajab toetust
Minul isiklikult on au aidata korraldada juba mitmenda Eesti oreli renoveerimist. Kriisad on korda teinud Urvaste, Paide, Pärnu Eliisabeti, Reigi, Rõuge ja Põltsamaa oreli. Kuressaare oreli projekt on nendest mahukaim.
Igal asjal on oma algus ja ots – nii ka orelil. Orel on hetkel nii halvas olukorras, et sellel mängida on tõeline katsumus. Koguduse peaorganistina olen vaatamata südamevalule loobunud kasutamast vana instrumenti.
Hetkel asendab teda digitaalne orel, mis on kui mälestus suurest ja uhkest pillist. Tema kõla on küll sarnane, kuid pikemal kuulamisel eristub siiski süntesaatorit meenutav alatoon. Teiseks pole see instrument kohaldatud kiriku ruumi tarbeks – heli liigub liiga sirgelt ja otse.
Kutsun teid, armsad orelimuusika sõbrad, annetama Kuressaare oreli renoveerimiseks. Saarlane on väga uhke rahvas ja sellepärast on meile au asjaks ehitada enesele kontsertorel – pillide kuningas, mis ei teeniks vaid koguduse liikmeid ja linnakodanikke, vaid kõiki saarlasi ning eestlasi. Enam annetanute nimed graveeritakse hõbeplaadile ja asetatakse oreli prospektile nähtavale kohale.
Annetusi on võimalik teha EELK Kuressaare Laurentiuse Kiriku Oreli Taastamise Sihtasutuse Sauer arveldusarvele Hansapangas 1120108302.

Jaanus Torrim,
Pärnu Eliisabeti ja Kuressaare Laurentiuse kiriku peaorganist