Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Eesti Kirik küsib

12.11.2008 | | Rubriik: Kirikuelu

Kuivõrd loob preestriga sõlmitud teenistusleping kogudusele soodsamad majanduslikud tingimused?

 Kalle Gaston, Karksi ja Halliste koguduse õpetaja:
Minu jaoks on teenistuslepingu näol tegemist paberiga, mille reaalset kasu kogudusele või vaimulikule pole ma veel taibanud. Kui see peaks õhutama kogudust vaimulikule väärilist palka maksma, siis mille arvelt see raha võtta? Kui mulle öeldakse, et teenistuslepingu sõlminule lubab kirik kaks miinimumpalka, aga taotluste rahuldamine on piiratud, siis mõtlen, et kindlasti on neid, kes seda toetust minust rohkem vajavad.
Olen jätkuvalt vastu vaimuliku töökoormuse mõõtmisele, mida teenistusleping sisaldab. Selleks tuleks eelnevalt määratleda kindlad kriteeriumid, näiteks kas jutlusetekstile mediteerimine on tööaeg või mitte.
Muidugi ma olen valmis lepingu sõlmima, kui vastasel korral ametist lahkuda tuleb.

 Margus Kirja, Jõelähtme koguduse õpetaja:
Soodsamad tingimused loob teenistusleping täpselt nii suures osas, nagu laekub kirikuvalitsuselt palgalisana. Kuigi sellest matemaatilisest tehtest saadav summa ei pruugi tagada iseenesest veel mingeid soodsamaid tingimusi, sest kogudusele võib olla väljakäidav summa ikkagi maksimaalseks ülempiiriks ning sellega ei pruugi kaasneda võimalusi maksta teistele töötegijatele igakuist palka.
Jõelähtme koguduses see praegu nii kipub olema, usun, et paljudes teisteski maakogudustes. Koguduse eelarve ja kirikuvalitsuse toetus lubavad küll vaimulikule maksta pisut suuremat palka, aga muud võimalused on jätkuvalt suhteliselt ahtakesed.

 Peeter Kaldur, Jõhvi koguduse õpetaja:
Teenistusleping on esmajoones kasulik vaimulikule, kes töötab väiksemas koguduses. Meie kirikus maksab palka kogudus ja koguduste võimalused on erinevad, seepärast tagab teenistusleping inimväärsed tingimused koguduse vaimulikule. Samas sunnib teenistusleping ka kogudust pingutama, sest palgatoetus on vastavalt teenistuslepingule otseses sõltuvuses koguduse poolt konsistooriumile makstavast rahast.
Kui aga kogudus ei taha mingil põhjusel maksta palgatoetuskassasse, siis tuleb kõigepealt küsida vaimuliku töö kvaliteedi (ja ka koguse) kohta. Põhimõtteliselt peaks iga kristlane maksma kümnist ja kui seda tehakse, siis pole ka mingeid probleeme teenistuslepinguga ning elu on ise vastanud sellele küsimusele.

 Arvo Lasting, Helme ja Taagepera koguduse õpetaja:
Teenistusleping on sõlmitud ja see toetab mõningal määral kogudust majanduslikult. Teenin kahte kogudust ja palgana saan kätte umbes selle summa, mille kaks kogudust maksavad. Tulu- ja sotsiaalmaksu maksab konsistoorium. Maksude võrra siis konsistooriumi abiga võidame.

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)