Eerik Hiisjärve meenutades

Alljärgnev on põgus pilk hea ametivenna praost Eerik Hiis­järve elukäigule läbi perekondliku ja isikliku prisma.
Meie perel on mitmeid puutepunkte Eerik Hiisjärvega ja saime nautida häid perekondlikke suhteid.

Lapsepõlv ja kujunemisaastad
30. aprillil 1913 sündis Tartus Kusta ja Friderike Hinriksoni peres poeg, kes sai ristimisel 19. mail nimeks Erich. Sel ajal oli tava laps ristida võimalikult kiiresti.
Suure pere isa teenis leiba kingsepana ja ema õmblejana. Vennad-õed, kellega Erich koos kasvas, olid Ferdinand, Harri, Endel, Leida ja Aino.
Ta omandas alghariduse ja lõpetas Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi 1931. Oma kujunemisest kirjutab ta aastal 1937: «Miks ma nii palju kirjutan oma vanematest? Vist küll selleks, et sealt minevikust on tulnud jooni minusse, minus luues uue isiksuse, kellel on tung seltskonna jõule ja tahtmine jõuda Kristuse risti juurde, et näha tõeliselt kord ülestõusnud Kristust.»
Leeriõpetuse sai Erich 1933 Tartu Peetri koguduses õpetaja Treumani juures, mille kohta ta ise meenutab: «Siin puutus mulle silma, et leeriaeg on liiga lühike, millest tingituna ka õpetamine on liiga konspektiivne ja kuiv.»
Juba noorena oli Erichis küpsenud soov saada pastoriks ja nii õnnestuski tal pärast kaitseväge tänu saadud toetusrahale astuda Tartu ülikooli usuteaduskonda. Õppeaastad 1933–1937 Tartu ülikoolis olid heaks ettevalmistuseks pastoriametile. Ta kuulus Akadeemilise Usuteadlaste Seltsi perre ja oli valitud seltsi abiesimeheks.
Seoses nimede eestistamisega sai ta 17. detsembril 1937 eesnimeks Eerik ja perekonnanimeks 14. veebruarist 1938 Hiisjärv.
Pro venia concionandi eksami sooritas 26/27. oktoobril 1937 ja pro ministerio 6.–8. detsembril 1938. Prooviaastal 1937–38 oli Tormas ja Tartu Peetri koguduses. Ordineeriti 26. detsembril 1938 Tallinna piiskoplikus toomkirikus piiskop H. B. Rahamäe poolt ja määrati Tartu praostkonna vikaarõpetaks.

Kodavere kaudu Haapsallu
Eerik Hiisjärv teenis aastatel 1939–1949 Kodavere kogudust. Nendest aastatest on suhteliselt vähe lugeda, aga Kodavere kogudusest olen palju kuulnud oma isalt Eduard Salumäelt, kes teenis siin mõni aasta hiljem.
Kodaveres olen ka mina sündinud ja ristitud. Tegemist oli väga elujõulise Peipsi-äärse kogudusega.
Noor õpetaja leidis sealt endale abikaasaks kohaliku tüdruku Elleni (snd Burk) (17.01.1921–17.01.2010). Koda­veres sündis 25. märtsil 1944 nende poeg Jaak (srn 16.05.2007). Kodaverest saadeti õpetaja Hiisjärv 1948 tutvuma teise Eesti serva mereäärse Haapsaluga.
Haapsalu koguduse olukord oli kehv. Õpetaja Konstantin Kütt otsustas 1944 põgeneda pealetungiva Punaarmee eest Rootsi, aga ilmselt hukkus üsna Haapsalu lähedal merel. Kogudusel ei olnud mitu aastat oma õpetajat ja konsistoorium tegi ettepaneku tulla Haapsalu koguduse elu korraldama õpetaja Hiisjärvele.
Hiisjärv rääkis mulle, et pärast esimest tutvumist Haapsaluga teatas ta peapiiskopile, et koht ei ole praktiliselt vaba. Siiski andis ta aasta hiljem teada, et on igati kaalunud ümbermääramist ja annab oma nõusoleku.
1949 kesksuvest tuli noor pere Haapsallu ja sai läbikäidava toa koguduse köstrile kuuluvas majas. (Samas majas elan mina oma perega praeguseni.) Algus Haapsalus oli väga raske. Tulla Kodavere jõukast kogudusest ja suurest pastoraadist Haapsalu kehvadesse oludesse oli suur katsumus.

Tegusad aastad Haapsalus
Ajad aga muutusid ja õpetaja Hiisjärv ja tema aktiivne abikaasa leidsid Haapsalus toetajaid. Kogudus kasvas ja küllap olid just Haapsalus veedetud aastad Hiisjärve pere ühed ilusamad ajad.
Praostkond kosus ja seoses tugeva tuumiku tekkimisega, millega liitusid Siberist tagasi pöördunud Arved Paul ja Paul Saar, hakati pidama praostkonna konverentse ja anti välja EELK Lääne praostkonna kroonikat aastatel 1960–1964.
Väga väärtuslik on Eerik Hiisjärve 1964. a koostatud käsikirjaline raamat «Haapsalu Jaani kiriku päritolu». Tema hobidena võib nimetada fotograafiat ja muusikat. Hiisjärvel oli väga hea lauluhääl ja ta hindas kõrgelt liturgia laulmist.
Eerik Hiisjärvest sai kirikukogu liige 1953, 1961 Lääne praostkonna abipraost, 1966 assessor, 1972 konsistooriumi presiidiumi liige ja pärast praost Terasmaa lahkumist Viljandisse 1968 Lääne praost. Haapsalu Jaani koguduse kõrvalt oli ta vastavalt vajadusele Martna, Ridala, Noarootsi ja Lihula hooldajaõpetaja.
Välislähetused viisid Hiisjärve EELK esindajana mitmesse Euroopa riiki. Ta töötas alates 1956. a agenda ajakohastamisega ja kutsuti 1969 komisjoni liikmeks. Mitmes komisjonis oli ka minul võimalus olla koos Eerik Hiisjärvega.

Teenimine Tallinnas
1975. a kevadel kutsuti Hiisjärv Tallinna piiskopliku toomkoguduse õpetajaks. Mind määrati tema tööd jätkama Haapsalus. Olin just abiellunud ja kogudus ostis Hiisjärvedele kuulunud pool maja pastoraadiks. Meie sisseelamisel Haapsalu kogudusse olid suureks abiks Ellen ja Eerik oma sõbralikkuse ja abivalmidusega.
Hiisjärvedel algas uus eluperiood, nad ehitasid endale uue kodu Sauele. Poliitilised olud andsid ruumi kogudusetöö laiendamiseks. 1980. aastal toimus Tallinnas Luterliku Maailmaliidu Euroopa kirikute konverents – esimene suur rahvusvaheline kiriklik üritus. Lisandus ülesandeid kirikuvalitsuses. 1976–1987 oli ta Tallinna praostkonna praost ja 1981–1990 peapiiskopi alaline asetäitja.
Peapiiskop Edgar Hargi surma järel määrati Eerik Hiis­järv 12. novembril 1986 peapiiskopi kohusetäitjaks, sellel kohal oli ta kuni 11. juunini 1987, kui EELK kirikukogu valis peapiiskopiks Kuno Pajula. Seoses emerituuri siirdumisega 31. juulil 1990 pani Eerik Hiisjärv maha toomkoguduse õpetaja ametikoha. Tema tööd toomkoguduses jäi jätkama mu vend Ivar-Jaak Salumäe.
Issand kutsus Eerik Hiisjärve ajast igavikku 20. mail 1995 ja ta saadeti 26. mail Tallinna piiskoplikust toomkirikust puhkama Tallinna Rahumäe kalmistule.
Tiit Salumäe

Pildigalerii: