23. august 1989 Balti kett kui massiivne protestimiiting korraldati 23. augustil 1939. aastal sõlmitud kurikuulsale Molotovi-Ribbentropi paktile (MRP) ja selle tagajärgedele tähelepanu tõmbamiseks 50 aastat pärast pakti allakirjutamist. Tallinnast Vilniuseni moodustati üle 600 km pikkune ja kaks miljonit inimest koondanud inimahel, avaldamaks meelt ebaõigluse vastu ja vabaduse poolt. Teadaolevalt oli tegu Eesti ja Baltimaade ajaloo suurima massimeeleavaldusega. Miks mõni ...

Hooldekodus, kus mängisin ühe külanaise 90. sünnipäeval pilli (see sünnipäeva-sõna on mulle rohkem südame järgi kui ladinatüveline juubel), kõneldi ka tervisest. Gripilaine ka just tulekul. Soovitasin hoida igas toas mugulakese-teise sibulat või küüslauku. Fütontsiidid, mis neist lenduvad, hävitavad haigusetekitajaid. «Mina ja ka teie ei näe neid taimelõhnamolekule, aga olen lugenud uurimuste kohta, milles väidetakse, et haigeks jäid palju vähem need inimesed, kelle toas ...

«Mis see valgus siis ära ei ole – ikka alati üks ja seesama valgus!» ütled sina. Et valgus on valgus. Valge valgus. Ning värvus peaks olema valge. Aga keski ütles, et põhjamaa rahvad eristavad koguni mitukümmend lumevalguse tooni. Niisiis on valgusi ja valgevärve palju. Kas on ka pimevalgus olemas? Ei ole, pimedus on. Millegipärast mäletan siiani üht õhtuvalgust läbi pedakate tumeroheliste, peaaegu mustade okste, ja selles valguses liikuvaid varje onu pere maja akende ...

Kui veniva kevade kestvad jahetuuled üle mu koduküla tuhisesid, toomata mesilaaeda helgavat soojust, siis puid pliidi alla pistes mõtlesin tahes-tahtmata kõiksuguseid kõiksusemõtteid. «Igavikulised asjad on vaid elu, surm ja armastus,» arutleb külla tulnud sõber. «Kõik muu on kiirelt mööduvad nähtused.» «Võib-olla üksnes elu ja surm?» täpsustan. «Kui kõnelda inimlikest tähistest, siis ikka armastus ka, ilma selleta laguneks kõik koost, siis ei saaks aru, kas midagi ...

Mulle meenus üks kauge sugulane Leedumaal. Tal oli küll pere olnud, kuid elas juba aastaid üksi. Üksi ja ootamatult suri. Rumal sõnapaar, et inimese kohta öeldakse «suri ootamatult», aga nojah, ütleme siis nii – polevat olnud tõesti mingeid märke sellest, et pealtnäha terve inimene ära hakkaks minema... Ükskord seal kandis külas käies andis tolle kadunud Povilase vend mulle lugeda Povilase kirja, mis oli määratud ühele naisterahvale. Et annab lugeda kui luuletajale, sest ta ...

3. Aus oleks, et setoks kutsuksid meid ka sugulased suur­eestlased, mitte ei ajaks liialt kangekaelselt taga «setu» kirjapilti, mis midagi ei tähenda ja mis saja aasta jooksul tõesti teenimatult halvustava tähenduse on saanud. Kuid poliitikas  ei sobi ega tohiks kasutada ei ühte ega teist nimekuju. Ei setul ega setol ole oma kodakondsust, oma passi ega muid riikluse tunnuseid. Poliitikud ei teeks endale häbi, kui nad riikluslikus ja poliitilises kontekstis meid ...

2. Diktofone ju polnud olemas, ent ka tänapäeval peab teadusliku paberi peale ikka transkribeeritud teksti nähtavale panema. Muide, ka eesti folkloristid transkribeerivad õ-d e-tähe alla pandud kaarekesega. Siiani. Nõnda siis kirjutatigi Sõto (sõto) asemel Seto (seto). Hiljem aga lähtuti ilmselt saksa keelepilti siginenud sõnast «setukezen» (s.t setukesed), kus on u-täht. U võis tulla o muutumisest u-ks. Niiviisi võis seto ka eesti lingvistide käes setuks muutuda. Või ...

Eesti Kiriku lugejate reis suvisele Setomaale ja kohtumine sealsete inimestega on selle rahvakillu kultuuri ja pärimuse vastu tekitanud suuremat huvi. Alljärgnevalt avaldame Setomaal elava (aja)kirjaniku Ilmar Vananurme uurimuse «Seto etümoloogiast». 1. Lev Tolstoi mahutas üle-eelmise sajandi viimase veerandi hakul (1871) Jasnaja Poljana kooli jaoks koostatud aabitsasse ka Pihkvamaalt 1851. aastal üles kirjutatud muinasjutu «Pärimus Suudoma mäest». Vene folklorist F. ...

Tol 1991. aasta suvel käisime koos Heino ja Volliga värskete tuttavate pool Soomes Kannuses. Sõitsime Žiguliga üle Nuijamaa, tagasi aga Vaalimaa kaudu. Olime Kesk-Soomes nädalase tööotsa ühe noore taluniku man leidnud ning selle tasu eest ostsin taluniku naabri vana, kuid sõidukorras Fiati, esimese omasoetatu. Imestan, kui lihtsalt me läbi Leningradi tagasi vurasime. Sellepärast, mõistan nüüd, et toona oli ikka hästi hõre liiklus küll. Jõudsime läbi Pihkva Luhamaa alla, ...

Vabaduse nimel tuleb võidelda kõigil aegadel. Iga põlvkond peab kaitsma eelkäijate poolt kättevõidetut ning leidma tänase vastutustunde rahva tuleviku ees. Eks ikka oma kodumaa saatuse pärast muretsedes mõtleme Eestimaa inimestest. Mis on meist siiani saanud ja mis meie inimestest saab kaks korda kahekümne ja kaks korda viiekümne aasta pärast. Mulle teeb muret see, et ei valitsejad ega meedia kutsu rahvast üles arutlema tõeliste eesmärkide üle. Mõni eesmärk, mida küll ...

«Roomas ja selle lähedal Tusculanis oli kõnemehel, kirjamehel ja poliitikul Cicerol (106–43 e.m.a) ja teistelgi ülikutel villad.Üks Cicero teostest on pealkirjastatud «Vestlused Tusculanis» («Tusculanae disputationes»). Need on vestlused ja arutlused oma aja asjadest: moraalist, poliitikast, majandusest, ajaloost, käitumisest.»Niimoodi alustasin tosin aastat tagasi üht oma kirjanduslikku laastukest ...

Tuleviku kuju muutvas pilvesUssuuri tiigri moodi vöödiline pilvhiilib metsa tagant, lohistades saba;hetke aja pärast uhkest kiskjast agasünnib valge lammas, kellel neli silma.Eile oli pangakaardil leivaraha;kes teab, mis saab homme. Täna tühjad peod.Kisub sajule, sest aias hõigub peoleoja kerkib kuldkuu, tehtud sulavahast.Tuleviku pihus sinilindu hoidaunistame küll, kuid vaevalt õnn meid ootabkuju muutvas pilves. Tasub ainult ...

«Tarrõ õks tarrõ, Tatökõnõ,» manitses Taarka oma suitsutare lävel pea kaheteistkümneseks saavat tütretirtsu, keda meelitas ka hämarast tarest välja imeliselt hele ja pehme märtsiilm. Eks tütar – vibalik, kõhnakene ja suitsutare talvisest nõest räämane, tahtnud nagu kanakesedki päikesest säravale õuele joosta, kuid hanged värava taga ...

Ütskõrd andis pallõma mi piatmüüdäkaemistõ ja müüdäütlemiste peräst,solvangutõ, valu, meelehärmi peräst.Kõik mi olõmi siin ilmah pattu tennü.Ütskõrd tulõ aig ka üles tunnistada.Kui ei tunnista, siis pattu tulõ mano,kuurma rassõs lätt, süä esi ütles üles,hing ei jovva kuigi taiva poolõ tõusta.Ma pallõ andis. Noidõ käest, kes lännü.Ja pallõ nondõlt, kes om praegu kavvõh.Viil umatsilt, kes mul siinsamah kõrval.A umatsit kes reetnu, maaha salanu vai kõrdki –noilt viha ja põlgust ...

Nüüd, kui ENSV ajal Tõnismäele püstitatud pronksmees leidis Eesti Vabariigis oma õige koha, on viimaks ometi aeg hakata õigele kohale liigutama ka Eesti Vabariigi piiri! 18. mail möödus kaks aastat päevast, kui Eesti Vabariigi välisminister Urmas Paet rahuloleva žestiga Moskvas Eesti-Vene uuele piirilepingule alla kirjutas. See allakirjutamise akt oli Tartu rahulepingu hülgamine koos nende halbade tagajärgedega, mida paljud siiani veel üldse ei adu. Selle aktiga ei ...