Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Andres Jalak hoolib nii ligimestest kui ka ümbrusest

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Enne aastalõppu saabus teade Paide kiriku remondi jätkuvast rahastamisest, eriliselt tänu koguduseliikmele Andres Jalakule.

Riigikogu rahanduskomisjoni liige, Isamaa ja Res Publica fraktsiooni aseesimees Andres Jalak (fotol) on põline järvalane, kes kuulub Paide kogudusse 2008. aastast. Tallinna polütehnilise instituudi ehitusinseneri diplomiga Jalak oli kogudusega liitumise ajaks tegelnud kolm aastat vabatahtlikuna kiriku renoveerimisega ja selleks raha hankimisega.
Laguneva pühakoja kordategemiseks vajas kogudus terviklikku programmi ja nii koostati Jalaku abiga konkreetne tegevuskava kümneks aastaks. «Selle ülesande eduka täitmise eelduseks on üsna enesestmõistetav osaleda igapäevases kogudusetöös,» selgitab Jalak liitumist.
Kui Paide kesklinnas kõrvuti asetsevad kõrts ja raekoda on kenasti remonditud, siis ajaloolis-kultuuriliselt kõige väärtuslikum kirikuhoone seda pole. Tänu ettevõtlikele inimestele tööd käivad. Andres Jalak ütleb, et pühakoda on pärast soojaks saamist omandanud uue tähenduse kultuuriürituste ja kontsertide  toimumise kohana.
«Kõige raskemal masu ajal ühendas tornikiivri, risti ja tuulelipu renoveerimiseks korraldatud korjandus väga paljusid linlasi ja nii arvukalt lahkeid annetajaid pole me varem näinud,» kinnitab Jalak remondi vajalikkust.
Suur abi on tulnud erakonna kaudu, aga erinevates ametites töötades on Jalak hoolt kandnud ka teiste sotsiaal- ja kultuuriobjektide rajamise ja korrashoiu eest Järvamaal. «Erakonna suhtumine sakraal­ehitiste kordategemisse on väga positiivne ja ma ei ole kohanud selle liikmete taunivat suhtumist,» kinnitab Jalak.
Mitu aastat väldanud remont on jõudnud siseviimistluseni, seejärel jääb teha välisviimistlus. Tegevuskava kohaselt peaks lõpliku valmimiseni kuluma veel paar-kolm aastat, aga kõik oleneb raha olemasolust. Seni on kogudusel olnud hea koostöö nii riigi kui linnaga. Igal juhul peetakse plaani kutsuda 2018. aastal, kui tähistatakse vabariigi 100. aastapäeva, jõuludeks külla president.
Rita Puidet