Viru sinod kogunes Kadrinas

13. aprillil toimunud Viru praostkonna sinodikoosolekul valiti praosti ametis jätkama Rakvere pastor Tauno Toompuu ja abipraostiks sai Käsmu ja Haljala kogudust teeniv õpetaja Urmas Karileet.

Sinodipäevast, mis algas Kadrina Katariina kirikus, võttis osa ka peapiiskop Urmas Viilma. Armulauaga jumalateenistusel teenis valik praostkonna vaimulikke, jutlustas praost Tauno Toompuu ja orelil oli kohalik organist Külli Erikson. Mälestati möödunud aasta augustis surma läbi lahkunud õp Ralf Alasood. Koosolekuks siirduti pühakoja lähistel asuvasse leerimajja. 

Praosti ettekandes jagas Toompuu, kes on ka Kaitseliidu kirde maakaitseringkonna kaplan, mõtteid kiriku ees seisvatest väljakutsetest. Ta lähtus neljast punktist: kirik rahuajal; kirik eriolukorra ajal; kirik sõjaajal; kirik sõjajärgsel ajal. Lootes küll, et Eesti pole järgmine Ukraina, peaks kogudused koos vaimulikega siiski arutama läbi kõik strateegiad. Ka need, mis on seotud sõjaohuga. Kui peab evakueeruma ja kirikud tuleb maha jätta, siis mida võtta kaasa ning kuhu viia varjule see väärtuslik koguduse varast, mida ei saa kaasa võtta. 

Need küsimused peaks olema selged enne, kui rakendusi on vaja. Küsimusele, kas EELK tegutseb ka sõjaajal, vastas praost, et kindlasti, aga teistmoodi. Evakuatsioonikeskustes kasvab vaimulike töö vajadus. On sõnastatud hoolduse kontseptsioon, et kõik haavatud ja langenud tuuakse ära, kedagi ei jäeta vaenualale. Hukkunud tuleb anda üle pereliikmetele matmiseks. Vaimulikud jagavad hingelist tuge ka kannatanute pereliikmetele ning on matmisel korralduslikult abiks. 

Peapiiskop Viilma märkis, et tal on valmis hulgim jutupunkte, aga ajalimiit sunnib tegema valiku. Tema monoloogist kasvas nobedalt välja üldine arutelu, kus kirikupeale esitati küsimusi ning tekkis elav diskussioon kirikus ja riigis aktuaalsetel teemadel. 

Peapiiskop jagas rahulolu spontaansest mõttevahetusest ning toonitas, et tema nägemuses peakski kirik looma ruumi, kus õed-vennad saaks läbi rääkida mis tahes küsimusi ja kus ka maailmavaateliselt keerukad teemad ei külvaks viha, vaid nende üle saaks arutleda ja kui vaja, siis vaielda. Ta möönis, et uus aeg on toonud esile mitmeid keerukaid teemasid ning riik omalt poolt toob neid juurde. Kirikul ja tema inimestel oleks vale neid teemasid ignoreerida. Ei pea olema kõigega nõus, aga peaks kujundama seisukoha. 

Vastavalt kirikuseadustikule viidi praosti valimine läbi kinnise korraga. Hääletuskasti laekus 37 sedelit, neist kaks tunnistati rikutuks. Vaid ühe vastuhäälega valiti järgnevaks neljaks aastaks praosti ametisse senine praost Tauno Toompuu. Valitu ettepanekul ja kandidaadi nõusolekul valiti abipraostiks õp Urmas Karileet. 

Oma koguduse elu tutvustamiseks said sõna kõik 19 koguduse esindajad. Nii nagu EELKs tervikuna, nõnda erinevad ka Viru praostkonna kogudused üksteisest. On suuremaid linnakogudusi ja ka päris pisikesi maapiirkonna kogudusi. Pea iga kogudus nimetas koroonapandeemia laastavat mõju, eelkõige on sundisolatsiooni järelmõjuks muutus käitumismustris. 

Kadrina õpetaja tähelepanekuga, et paljud on minetanud kombe pühapäeval kirikusse tulla, oldi nõus mitme koguduse näitel. Liigutav oli kuulda, et iga kogudus tõi oma piirkonna kirikuelust esile midagi positiivset. Rõõmuga märgiti piiblitundide toimumist, armulaualiste hulka ning osadust, mis kogudusest pere teeb. 

Käsmu esindaja alustas aruannet tõdemusega „Oleme õnnelik kogudus“. Narva Maarja koguduse nimel kõnelnu märkis, et „eelmise aasta pessimism on asendunud mõõduka optimismiga“ ning lisas, et kavas on muuta Aleksandri kiriku saal ohutuks ja ennistada seal päästeameti loal kontserttegevus. Rakvere esindaja andis teistele nõu liituda sotsiaalprogrammidega, mis tooks riikliku rahastuse ja elavdaks kirikuelu. 

Viru-Nigula esindaja toonitas vajadust muuta ennast nähtavaks, kasutades erinevaid vahendeid alustades isikliku kontakti loomisest kuni sotsiaalmeediani välja. Väike-Maarjast kinnitati, et sama oluline kui pühapäevane jumalateenistus on jumalateenistusele järgnev koosviibimine, mis kasvatab jõudsalt osadust. Pisike Tudulinna on rõõmus Soome sõprade üle. Viru-Jaagupist kutsuti nautima head muusikat ja nimetati, et tänu valla toetusele sai kogudus kütta külmal ajal kooriruumi kogunemisteks soojaks. 

Haljala märksõnaks on kirikuhoone renoveerimine. Ka Iisaku ja Illuka kogudus on olnud toimekad. Ilumäe kogudus valmistub suvehooajaks, mis toob suvitajate näol juurde kirikulisi. Jõhvist kinnitati, et majanduslikult on koguduses asjad korras. Naaberkoguduses Pühajõel läheb elu rahulikult. Kunda kogudus tähistas hiljuti oma 95. aastapäeva.    

Järgmine kord koguneb Viru sinod juba sügisel. Peapiiskop sai kutse osalemiseks.

Liina Raudvassar

Viru praostkond 2022. aastal

19 kogudust: Haljala, Iisaku, Illuka, Ilumäe, Jõhvi, Kadrina, Kunda, Käsmu, Lüganuse, Narva, Narva-Jõesuu, Pühajõe, Rakvere, Simuna, Tamsalu, Tudulinna, Viru-Jaakobi, Viru-Nigula, Väike Maarja 

Praost Tauno Toompuu, abipraost Meelis-Lauri Erikson

Liikmeid 4469, annetajaliikmeid 872

Ristiti 53, konfirmeeriti 48, laulatati 16 paari, maeti 123