Viljandis tähistati Pauluse kiriku juubelit

Eestimaal on olnud aegu, mil kirikud on kitsaks jäänud. XIX sajandil oli selle põhjuseks rahvaarvu suurenemine ning iseäranis linnade kasv.

Nii otsustati 1860. aastal ka Viljandis sealne Jaani kogudus jagada kaheks – linna- ja maakoguduseks. Maakogudus ehitas endale uue kiriku, mis pühitseti 30. oktoobril 1866. Tänapäeval tunneme seda Viljandi Pauluse kirikuna.
Niisiis on sealsel kogudusel olnud põhjust tänavu tähistada oma kiriku 150. aastapäeva. Pidustused kulmineerusid eelmisel pühapäeval piduliku tänujumalateenistusega. Sündmuse tähtsust rõhutas see, et kaasa teenis 11 vaimulikku. Lisaks Viljandi praostkonna õpetajatele osalesid piiskop Joel Luhamets ja Tartu praost Ants Tooming.
Muusikaliselt kaunistasid jumalateenistust koguduse segakoor Külli Salumäe juhtimisel ning kirikumuusikud Anu Röömel ja Tuuliki Jürjo. Teenistusele järgnenud koosviibimisel esitleti Röömeli teemakohast raamatut «Üle kirikumäe» ning tänati teisigi koguduse töötegijaid. Erilist äramärkimist vääris aga asjaolu, et täpselt viis aastat tagasi tuli koguduse juurde selle praegune hingekarjane Allan Praats.
Loomulikult ei saadud juubeli puhul mööda mineviku meenutamisest. Paluti Jumala õnnistust varem kogudust teeninud Ivar-Jaak Salumäele ja Mart Salumäele ning mälestati igavikku lahkunud hingekarjaseid. Eriline oli seegi, et teenistusel lauldi eranditult neid lauluraamatu laule, mille viis või sõnad pärinevad mõnelt Viljandi Pauluse kogudusega seotud inimeselt.
Usupuhastuspüha eelõhtule kohaselt oli lõpulauluks seejuures «Üks kindel linn ja varjupaik», mille eestikeelse tõlke autoriks on Ferdinand Hörschelmann, kes oli Viljandi Pauluse koguduse esimene õpetaja. Ei unustatud ka koguduse ehk tuntuimat õpetajat Jaan Lattikut, kelle humoorika mõtiskluse Viljandi linna ja koguduse vaimu seotusest luges ette Viljandi praost Marko Tiitus.
Nagu piiskop Luhamets oma jutluses märkis, on põhjust olla tänulik, et evangeeliumi kuulutamise paigad Eestis maastikul ja linnaruumis silma paistavad. On tähtis, et nad edaspidigi püsiksid ja korras oleksid.
Ka 150 aasta vanune Viljandi Pauluse kirik vajab hädasti kohendamist. Võib loota, et suudetakse leida selleks vajalik rahasumma, sest koguduse heale käekäigule kaasaelajaid paistab jaguvat. Igatahes oli suur pühakoda juubeli tähistamisel rahvast tulvil nagu jõulude ajal.
Rain Soosaar