Viljandi võõrustas kirikukogu

EELK XXXI kirikukogu pidas kevadise väljasõiduistungi 18. aprillil Viljandis. Jumalateenistusega Jaani kirikus alanud päev jätkus istungjärguga Pauluse kiriku lähistel asuvas gümnaasiumis.

Tavaks on kujunenud, et kui korraline sügisistung toimub Tallinnas ja enamasti kahel päeval, siis kevadiseks nõupidamiseks tehakse väljasõit ja istungid mahutatakse ühele päevale. Kuigi varasemalt on kevadel kogunetud aprilli viimasel nädalal, siis tänavu otsustati kirikukogu kokkukutsumiseks vältida koolivaheaega ning istungjärk toimuski jürikuu eelviimasel nädalal. Otsus nõudis lõivu: et samal ajal toimus kaplanite õppekogunemine Tapa sõjaväelinnakus, siis jäid kirikukogule tulemata mitmed kaplanitest saadikud.  

Istungit juhatanud peapiiskop Urmas Viilma kinnitas rakenduslikus osas, et kirikukogu on otsustusvõimeline – saalis ja veebis oli kokku 52 saadikut, seega oli kvoorum koos. Ta esitles uusi kirikukogu liikmeid. 

Arvud kõnelema

Oma ettekandes „Olukorrast kirikus“ märkis peapiiskop, et vaikselt on taastumas koroonaeelne olukord ja loodetavasti elustub ka tava kevadel väljasõiduga kirikukogu ühendada. Polemiseerides ääremaa mõiste üle nentis Viilma, et sellest arusaamine sõltub mõtleja vaatenurgast. Kirik, mis on oma koguduste kaudu kohal üle Eesti, nii linnas kui maapiirkondades, aitab kummutada ääremaastumist. Seal, kus on Kristus, on ka meie keskpunkt, kinnitas kirikupea.

Peapiiskop rääkis aruannetest ja arvudest. Tema sõnul oli EELKs möödunud aastal 150 000 ristitud liiget, kellest 22 500 inimest on toetanud kogudust nimelise liikmeannetusega. Võrdluseks nimetas ta, et umbes sama suur on Kaitseliidu toetajaskond. Jätkates seoste markeerimist nimetas ta, et kui spordiga tegeles eelmisel aastal kokku 170 000 inimest, siis kirikuid külastas samal perioodil 686 000 inimest, mis on omakorda samas suurusjärgus sel ajal teatrite külastajate arvuga. Kirikutes toimus 2022. aastal 1500 kontserti, mis moodustab 50% üle Eesti aasta jooksul toimunud kontsertide hulgast.

Peapiiskop toonitas kirikutöösse panustavate vabatahtlike rolli. Ta mõtiskles, et me kirikus vahel kipume unustama selle ressursi väärtust. Kui vaimulikena tegutseb EELKs 178 meest ja 48 naist, siis vabatahtlikena on kokku loetud 4589 inimest. Numbrikeeles jätkates märkis peapiiskop, et 40% kõigist riigi kaitse all olevatest kunstivaradest asub kirikutes. Kirik elab annetustest, mida laekus eelmisel aastal kokku 4,17 miljonit, aga kirikute parandamiseks kulutati 4,76 miljonit eurot. 

Kantsler manitses heaperemehelikkusele

Vastavalt päevakorrale said aruandeks sõna kirikuvalitsuse liikmed piiskop Tiit Salumäe ja Joel Luhamets ning assessorid Katrin-Helena Melder, Ove Sander, Marko Tiitus ja Anti Toplaan. Majandusega seotud otsuste eelnõusid esitles kantsler Andrus Mõttus, kes kinnitas, et 2022. aasta majandusaasta aruanne ja eelarve täitmise aruanne on tehtud põhjalikkuse printsiipi järgides, rida-realt lahti kirjutatult. Ta nimetas, et kuigi kahel aastal on reserviks ootamatute väljaminekute tarbeks arvestatud 50 000 eurot, ei ole seda olnud siiani vaja kasutada. 169 kogudusest on maksuvõlglased kirikuvalitsuse ees vaid neli kogudust. „Oleme eelarve täitnud, nii nagu plaanisime,“ märkis kantsler. 

Kantsler kutsus kogudusi üles küsima nõu. Eriti siis, kui majanduslikult läheb raskeks. Kuidas kulusid kokku hoida ja koguduse varasid mõistlikult majandada, selleks võiks tema sõnul senisest aktiivsemalt nõu küsida. Mõned soovitused sõnastas ta kohapeal: „Kui metsa müüte, müüge minimaalselt ja üle oksjonite võimalikult kallilt.“ Ta hoiatas šarlatanide-metsaostjate eest, kes käivad kogudusest kogudusse oma pakkumistega. Ohvreid on, märkis ta ja tõi näite kogudusest, kes müüs 100 000 euro eest ning see raha seisab nüüd kasutult kontol. Ta kutsus üles majandama varasid heaperemehelikult, kogudusele tulu toovalt, raha raha teenima pannes.

Põhja-Ameerika praostkond lõpetab 

Oodatud ja sisukaks päevakorrapunktiks oli uue lauluraamatu teema avamine assessor Marko Tiituse ja töörühma liikme Sigrid Põllu poolt ja hõlmas ka ühislaulmise osa. Suure töö tulemusena on 2025. aastal välja antava lauluraamatu jaoks kogutud 850 laulu: 368 laenukoraali, 189 luterlikku tuumiklaulu, 119 algupärase viisiga koraali, 93 noorte- ja lastelaulu, 56 rahvakoraali ja 25 regilaulu. 30. juunini ootab komisjon veel ettepanekuid ja ka uusi laule. Eriti on oodatud kristlase identiteeti ja kollektiivset teekäimist puudutavaid laule, eesti algupärast loomingut. 

Viimaseks päevakorrapunktiks oli kirikukogu otsuse eelnõu Põhja-Ameerika praostkonna tegevuse lõpetamise kohta. Ettekande tegi peapiiskop Viilma ja kaas-

ettekande Põhja-Ameerika praost Mart Salumäe. Eelnõu tugineb Põhja-Ameerika praostkonna sinodi otsusele. „Lõpetamine on kõige loogilisem ja põhjendatum samm. See ei tähenda koguduste praeguses teenimises suuri muudatusi,“ toonitas praost Salumäe, lisades, et kui varem toimus kirikuvalitsusega suhtlemine praosti kaudu, siis edaspidi saab seda teha otse peapiiskopi kaudu. Kirikukogu hääletas Põhja-Ameerika praostkonna lõpetamise poolt (ühe vastuhäälega). 

Liina Raudvassar

EELK XXXI kirikukogu 4. istungjärk

Peapiiskopi ettekanne „Olukorrast kirikus“

Piiskoppide ja assessorite aruanded

EELK 2022. a eelarve täitmise aruande kinnitamine

EELK 2022. a majandusaasta aruande kinnitamine

Ülevaade uue lauluraamatu koostamise seisust

Põhja-Ameerika praostkonna tegevuse lõpetamine