Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Viimane lahing Maarja kirikus

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Osa legendaarse Tartu Kalevi meeskonnast, kellest 1976. a sai Tallinna Kalev, kui ära pealinna koliti. Maarja kirik kui spordipaik oli meeste meenutustes püha koht: saalipõrandale saabastes ei astutud. Ja koduseinad toetasid.
2 x Are Tralla

Läinud nädala kolmapäeval muundus Tartu Maarja kirik paariks tunniks taas Eesti Põllumajandusakadeemia võimlaks.

Päev varem, kui Maarja kirikus tehti täissaali ees viimased näidiskorvpallivisked, käis majas peaminister Jüri Ratas, endine korvpalliliidu president. Küll mitte palli viskamas, aga tartlaste Maarja kiriku taastamise suurprojektiga tutvumas. Nii nagu Tartu Pauluse kiriku taastamine ei oleks võimalikuks saanud ilma riigi ja linna rahalise toeta, pole see võimalik ka Maar­ja kiriku puhul. Pelgalt annetustega kirikut uuesti üles ei ehita. Kuigi needki on väga olulised. Üritusel tänaski koguduse õpetaja Joona Toivanen suurannetajaid Neinar Seli ja Helgi Inez Undritzit.

Kuldne Kalev
„Hüvasti, EPA võimla“ ürituse eestvedaja, Tartu Maarja Kiriku Sihtasutuse nõukogu liige Toomas Savi oli kohale võlunud kunagise Tartu Kalevi korvpallimeeskonna pea täies koosseisus. Mehed said endale selga selleks puhuks tehtud nimelised sinised särgid ja pallivisked koos tänase Tartu Ülikooli / Rocki esindajatega võisid alata. Oma taset näitasid ka noored korvpallipoisid ja mõistagi ei puudunud tantsutüdrukud.
Lõbusa heitluse lõppedes lõikas korvivõrgu rõngalt Euroopa meister (1967) ja olümpiapronks (1968) Anatoli Krikun. Ja nüüd võib tõesti öelda: hüvasti, EPA võimla.
EPA/maaülikooli endine rektor Alar Karis meenutas, kuidas nad koos toonase linnapea Laine Jänesega kirjutasid alla heade kavatsuste lepingule 2005. aastal. Riik andis Eesti Maaülikoolile raha uue võimla ehitamiseks ja nii loobuti pühakojas pea pool sajandit tegutsenud võimlast. Pikk teekond, mida vedasid toonased õpetajad Villu Jürjo ja Peeter Paenurm oma kiriku tagasisaamiseks alates 1991. aastast, mil kogudus esitas taotluse võõrandatud hoonete tagasisaamiseks, oli selleks ajaks läbi käidud. Mari Paenurm jagas mõtteid kohaletulnutega oma sidemeist spordi ja Maarja kirikuga.
Kirikumüüride vahele koos kõrvalhoonega ehitatud võimla valmis 1961. aastal ja toonane raadioreporter Vello Lään tegi sealt esimesest mängust reportaaži. Raadiohääl Madis Ligi oli üritusel abiks korvpallilegende intervjueerimas ja mängu kommenteerimas.
Paljudel kohaletulnutel olid head meenutused võimlast, mis aastakümneid toimis linna spordikeskusena. Maarja kirikus enne sõda ristitud Vello Kade, sporditegelane ja õppejõud, rõhutas, et tänu sellele, et 12. juulil 1941. a kahjutules varemeteni põlenud Maarja kirik taastati spordihooneks ega lammutatud, on nüüd võimalik anda hoonele tagasi tema esialgne funktsioon.
Maarja koguduse ja sihtasutuse suurim eesmärk on taastada kirik 2019. aastaks, eestlaste üldlaulupeo 150 aasta juubeliks. Et Väägvere pasunad võiksid laulupeo taas tema sünnikohast avatuks hüüda. Nagu see oli kõige esimesel laulupeol 1869. aastal.
Linnapea Urmas Klaas, sihtasutuse nõukogu esimees, ütles, et tunneb rahva head hoiakut ja energiat, mis annab tahet kiriku taastamisega julgelt edasi minna.
Sirje Semm

Pildigalerii:

Toomas Savi tõi ligi pool sajandit Tartu spordi varjupaigana tegutsenud Maarja kiriku täis nostalgiliselt meelestatud rahvast.