Värskeid mõtteid lahkuvalt kirikukogult

EELK XXVII kirikukogu koosseisu 8. istungjärk peeti 28. aprillil Jõhvis.

Ühist päeva alustati teenistusega Jõhvi Mihkli kirikus, kus õpetaja Peeter Kaldur ütles pihikõnes muu hulgas, et oluliste otsuste tegemisel ei ole hea jääda erapooletuks.
Kirikukogu senise koosseisu viimase tööpäeva avas kogudusemajas peapiiskop Andres Põder, kes andis istungi rakendamise järel tervituseks sõna külalistele – Kurhessen-Walde­cki Evangeelse Kiriku sinodi presidendile Ute Heinemannile ning Jõhvi vallavanemale Tauno Võhmarile.
Hulga aega ja tõsist tööd nõudsid kirikuseadustiku mitmed punktid, mille muutmisettepanekuid olid eri institutsioonid esitanud ning mis ka läbi hääletati. Vastuvõetud otsustest saab Eesti Kiriku lugeja aimu ametlikest teadaannetest edaspidi.
Majandus ja statistika
Diskussiooni tekitas eelmise majandusaasta aruanne ning 2008. aasta konsistooriumi eelarve täitmise aruanne. Revisjonikomisjoni esimehe Vello Vallaste sõnavõttudest ja küsimustest jäi kõlama mõte, et rahaasjad peaksid EELKs olema selged, ka palgasüsteem läbipaistvam. Kõneleja polnud rahul asjaoluga, et OÜ Kiriku Varahaldus pole kirikukogu ees aruandekohuslane.
Kantsler Urmas Viilma tõi välja trendid raha laekumise osas, veel aprilli keskpaiga seisuga oli kas eelmise või varasema majandusperioodi eest keskmaksudena konsistooriumile võlgu 46% ehk 76 kogudust. Tänaseks on see number õnneks tunduvalt väiksem, kuid pidevad meeldetuletused nõuavad asjatult pillavat lisajõudu.
Peapiiskop Andres Põder esitas põhjaliku ja viimistletud 2008. aasta tegevusaruande ning tagasivaatavalt nelja aasta tegemiste perspektiivi, et toimuvatest protsessidest paremat ülevaadet saada. Ehkki tehtud on rõõmustavalt palju, jäi õhku küsimus, kuhu on kadunud kirikust ligi 70 000 liiget. Kui 1990ndatel oli EELK liikmete koguarvuks ligikaudu 200 000, siis aastaks 2008 on see kahanenud 160 418-ni, ehkki statistiliselt, kui liita varasemale arvule ristitute ja maetute vahesumma, peaks lõpphulgaks tulema ligikaudu 230 000.
Jätkuvalt on kasvanud jumalateenistustel osalenute ja armulaualiste arv, samuti suurenes koguduste kogutulu (enam kui 119 mln krooni). Seevastu annetajaliikmete arv langes aastataguste andmetega võrreldes 857 inimese võrra.
Küsimused ja tähelepanekud
Mõtlikuks tegev on teadmine, et ligi 15 aasta pärast on suur hulk praegustest vaimulikest juba pensionil. Peale kasvamas on väike hulk, see viib omakorda küsimuseni, millised peaksid olema vaimulike hariduslikud nõuded. Peapiiskop Põder, viidates kehtivatele haridusnõuetele, ei pidanud küll võimalikuks selles osas latti alla lasta. Ta mainis, et vaimulik võiks olla teoloogilise magistrikraadiga ning et haridusteemalist diskussiooni pole veel peetud.
Risti koguduse õpetaja Annika Laats küsis, kas vaimulikkond ja töötegijad ei peaks muutma oma taktikat olukorras, kus ligi 20 aasta pärast on suurem hulk tänastest kiriku liikmetest ja annetajatest igavikku lahkunud. Eenok Haamer juhtis tähelepanu, sellele, et on oluline parandada kaitseväes ristitute ja leeritatute arusaamist koguduslikust kuuluvusest.
Peapiiskop Põder nimetas oma aruandekõnes, et EELK, ehkki seaduse järgi ühtne kirik, on oma mentaalsuselt pigem koguduste liit, kus homogeensust taotleda on üsna keeruline. Veidi õhku jäi rippuma Saarte praosti Veiko Vihuri küsimus selle kohta, kas ühtsust on keeruline taotleda ka kiriku õpetuslikes seisukohtades.
Viimselt jäi sõnavõttudes kõlama mõte, et kõige olulisem töö tehakse ära koguduste tasandil, igaüks meist saab sellele ise kaasa aidata ja võtta vastutuse kas või väikese töölõigu eest.
Kirikukogu lõppes palvusega. Koosseisu liikmetele jagati tänukirju.
Kirikukogu on EELK kõrgeim seadusandlik ja korraldav organ. Kirikukogu otsused on kohustuslikud tervele EELK-le, tema ametiisikutele ja kogudustele. Peapiiskop kutsub kirikukogu korralisele istungjärgule kokku kaks korda aastas. Järgmise kirikukogu valitavad liikmed peaksid selguma juuniks, järgmise koosseisu esimene istung toimub sügisel.

Mari Paenurm