Varjatud Jumal

Kolmainupüha koondab endas kokku kirikuaasta kolme suure püha tähenduse. Jõuludel läkitab Jumal-Isa oma Poja maailma inimkonna lunastajaks, suurel reedel ja ülestõusmispühadel Jumala Poeg kannatab, sureb ja tõuseb surnuist üles, nelipühadel langeb Jumala Püha Vaim jüngrite peale lõhestatud tulekeeltena, täites neid endaga ja pannes neid rääkima uusi keeli. 

Jumala imeline eneseilmutus avaneb nõnda kirikuaasta suurtes pühades, kasvades üle meie arusaamise piiri kõikehõlmavaks ja uut loovaks päästeplaaniks. Kõik see kristalliseerub usuks pühasse kolmainsusesse, Isasse, Pojasse ja Pühasse Vaimusse. Tema nimesse ristitud astuvad kirikusse Jumala peorahva hulka, keda Püha Vaim juhib igavese kodu ehk uue Jeruusalemma poole. 

Ristimisvee süli sünnitab püha kolmainsuse nimes Vaimu mõjul uuesti iga inimese. Jumalale ei ole miski võimatu. Nii, nagu ta puhub esimesse inimesse eluhinguse, nii muudab Püha Vaim ristitu uueks looduks. Vaskmao kombel ristile ülendatud Jumala Poeg ja Inimese Poeg tõmbab kõik ristimisest osa saanud enda juurde. Seetõttu, et õige sai patuseks jumalatute pärast, antakse talle kogu meelevald nii taevas kui maa peal. Kõikidel rahvastel on Kristuse tõttu ligipääs Isa südameni Püha Vaimu kaudu. Sel moel on Jumal üks tervik. Ristimise lätte juurde naasev rahvas tunnistab Jumala Isa, Poja ja Püha Vaimu meie arusaamisest kõrgemal olevat ühtsust.

Anti Toplaan