Valvake!

Inimestega surmast rääkides olen sageli märganud, et küllaltki oluline on küsimus sellest, kas surm tuleb ootamatult või raske haiguse järel. Mõlemal variandil on oma plussid ja miinused. Ootamatu surm tähendab inimesele küll vähem piina, kuid see on omastele raskem. Pikk haigus on raske ja valus, kuid annab siiski nii lahkujale kui tema lähedastele võimaluse surma vastu valmistada. Kirikupalves on lause «hoia meid kurja surma eest, kui süda alles patust pööramata», millega antakse Jumalale edasi soov, et inimene oleks oma surmahetkel siit maailmast lahkumiseks valmis ega sureks ootamatult ja ettevalmistamatult. Palve peamõte on selles, et inimene ei satuks surmaks ette valmistamata põrgusse.
Oma siit ilmast lahkumise hetke ei saa keegi kindlaks määrata ja pole ka meie otsustada, kas see toimub ootamatult või pika haiguse järel. Seepärast kõnelebki pühapäeva teema siit maailmast lahkumiseks valmistumisest, öeldes olulise sõna «valvake».
Inimestele on omane mõelda tulevikule. Nii muretseme ette oma pensioni pärast või hangime kõikvõimalikke kindlustusi, et saada õnnetuse korral tuge. Surm on aga kindlalt tulevikus igaüht ootamas. Kindlustust igavesse ellu pääsemiseks on lihtne saada. Vaja on uskuda Jumalasse ja järgida Kristust, sest «kes usub ja on ristitud, see päästetakse, aga kes ei usu, mõistetakse hukka» (Mk 16:16).
Kaido Soom