Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Valmis osa Audru kiriku katusest

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed, Uudised / Number:  /

Lõppes Audru kiriku katuse renoveerimise esimene etapp. Kätlin Liimets.

Audru Püha Risti kiriku katuse renoveerimise esimeses etapis valmis katusest umbes 40%. Töid tegi OÜ Rändmeister.

Aasta alguses eraldas muinsuskaitseamet omandireformi reservfondist Audru kiriku pikihoone katuse restaureerimiseks 71 539 eurot. Koguduse endise õpetaja Tiina Janno viieaastane rahaliste vahendite leidmise pingutus kandis lõpuks vilja. OÜ Rändmeister alustas töid veebruari alguses ja lõpetas plaanipäraselt mai lõpus. 

Tööde I etapis restaureeriti katuse kandekonstruktsioone ja vahetati kate 40% ulatuses. „Kuna katus oli läbi jooksnud, siis oli eriti töömahukas viletsas seisukorras kandmiku restaureerimine. Pikihoone lääneosas olid kahjustused väga suured, ida poole liikudes läheb pilt järjest paremaks,“ andis ülevaate ehitustööde juht Juhan Kilumets. Ta lisas, et kahjuks sai selle raha eest korda teha plaanitust väiksema pinna, sest projekteerides ei osatud prognoosida kandekonstruktsioonide kahjustuste tegelikku ulatust.

Koguduse juhatuse esimehe Tiit Valdaru sõnul oli muinsuskaitseameti esindajatega suurepärane koostöö ja kogudus töötab remondi jätkumise nimel. Abipalvega on pöördutud Pärnu linna poole, lisaks tehakse uus taotlus muinsuskaitseametile. „Kõige halvemas olukorras katuseosa sai korda. Olime väga mures heas korras oleva oreli pärast, mis just selle katuseosa all asetseb. Soovime rajada katuse alla käigutee, et tulevikus saaksid inimesed kandekonstruktsioone vaadata. Ehitajad olid neist lausa vaimustuses,“ jagas Valdaru rõõmsalt.

Restaureerimistööde käigus tehti ka hulk tähelepanekuid, mis suunavad varasemat kiriku ehituslugu ümber hindama. „Reeglina on pakutud, et Audru kirik valmis põhiosas 17. sajandil. Uue info põhjal dateeruvad kiriku teatud osad (nt torni kiviosa ja kiiver, pikihoone seinte kõrgus, laekonstruktsioonid) siiski hilisemasse aega. Üsna kindlalt võib väita, et 18. sajandi lõpukümnendeil on tehtud mahukaid remonditöid, mille tulemusel on kirik saanud praeguse mahu. Järgmisena kerkib küsimus, milline rootsiaegne ehk 17. sajandil ehitatud algne kirik välja nägi, kui teda nii palju muudetud on,“ jagas Kilumets.

Kätlin Liimets