Otepääl mäletatakse ema poolt eesti verd orelimeistrit

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number:  /

23. juulil tähistati Otepää Maarja kirikus oreli 170. aastapäeva ja selle meistri Ernst Carl Kessleri (1808–1863) 215. sünniaastapäeva. Õnnistati mälestustahvel.

„Päev läks väga hästi korda, seda oli kaua plaanitud ja mulle tundub, et lõpptulemus rahuldas kõiki. Kirikulisi oli mitmeid kordi enam kui tavalisel pühapäeval,“ ütles Eesti Kirikule rahulolevalt Valga praostkonna praost Mart Jaanson, kes pidupäeva jumalateenistuse pidas. Et orelimeister Ernst Carl Kessler sündis Otepää kihelkonnas Arula külas, siis oli sündmuse ettevalmistamise enda peale võtnud MTÜ Arula Külaselts.

Jumalateenistuse tegi eriliseks tõik, et sinna oli põimitud rohkelt ajastukohast muusikat. „Valisime muusikat, mis võis Eestis ja Saksamaal kõlada 19. sajandi I poolel. Külas oli endine Otepää organist Piret Stepanov, kes oli ette valmistanud Friedrich Silcheri (enim tuntud kui koraali „Oh võta mind, mu Jumal“ viisi autorina) eelmänge ja sobiva lauluvaliku tegi Otepää koguduse ansambel,“ jagas praost Jaanson.

Pärast jumalateenistust õnnistas Mart Jaanson skulptor Mari Hiiemäe kujundatud orelimeistri mälestustahvli. Sellel on kasutatud Johann Ernst von Pancki tehtud orelimeistri siluetti. Tahvli tellis Arula külaselts Otepää valla toetusel ja see asetseb kiriku peasissekäigu eeskoja vasakus seinas. Selle vastas on Otepää koguduse esimese eestlasest kirikuõpetaja Jakob Hurda bareljeef. Kirikulised said osa ka kohaliku organisti Heivi Truu päevateemalisest ettekandest, mille avaldame tänases Eesti Kirikus.

Kirikumuusik Helika Gustavson-Rätsepa uurimistöö põhjal koostatud tähtpäeva voldiku andmeil oli Eesti kultuuriloos olulisel kohal olev orelimeister Kessler Šveitsist pärit kingsepa Friedrich Kessleri ja eestlasest ema Mari poeg. 1834. aastal avas ta Tartus töökoja ja samal aastal jõudis esimene temalt tellitud orel Rõngu kirikusse. Teadaolevalt on tema töökojas ehitatud umbes 120 orelit. Enamik neist olid väikesed, 5–8 registriga pillid, suurim oli 28 registriga Tartu Ülikooli kiriku orel. Tema ehitatud on ka Tartu Maarja kiriku orel (1852), millel saadeti esimese üldlaulupeo peaproovi 1869. aastal.

Tänapäeval on Kessleri orelitest säilinud viis: Alaskal Sitka (oli tol ajal Vene tsaaririigi territooriumil), Eestis Nõmme, Karksi, Taagepera ja Otepää kirikus. Kolmes viimases pühakojas on instrument mängukõlblik. 1853. aastal valminud, ümmargust tähtpäeva tähistanud Otepää ühe manuaaliga ja 12 registriga orel on praost Mart Jaansoni sõnul hääles ja hea tervise juures. Enne tähtpäeva hooldas pillide kuningat orelimeister Hardo Kriisa.

Kätlin Liimets