Valgus tuleb Issandalt

Sinu kohal koidab Issand ja sinu kohal nähakse Tema auhiilgust.
Js 60:2
Kes meist ei oleks otsinud või ei otsiks elu mõtet. Küsimus elu mõttest on klassikaline küsimus, mida armastavad küsida iseäranis noored, aga mitte ainult. Hoolimata vanusest võib seesama küsimus tabada igaüht ka ootamatul eluhetkel.
Isegi sellele küsimusele vastust teades tuleb meil iga päev teha oma elus valikuid, kaotamata õiget suunda. Ja mõelda üha uuesti, kuidas jätkub elu, mille Jumal mulle on andnud ja hoidnud? Kuidas tabada hetke õige otsuse tegemiseks, kui elu kannab sinuni nii palju erinevaid teeotsi ja milline neist valida, et hiljem ei tuleks kibedalt kahetseda.
Muidugi on üks asi küll, mille me vahel otsekui mitte just ära unustame, vaid pigem n-ö kõrvalsahtlis kasutamata hoiame. See ei olegi tegelikult pisiasi, vaid kogu meie kristlaseks olemise sügavus ja jõud peitub selles teadmises. Teadmises, et me ei käi oma eluteed üksi ka siis, kui piirjoon valguse ja pimeduse vahel ähvardavalt kitsas tundub olevat.
Meil on eesõigus käia seda teed Jumala juhtimisel ja Temalt saadud jõuga.
Ärge nüüd mõistke mind hukka, öeldes: seda me teame, seda me ei unusta, seda ei ole küll vaja meelde tuletada. Me püüame paljudel teedel oma eluprobleeme lahendada, pannes teenimatult silmad kinni ja mööda rutates Tõest. Ilma tõeta Kristuses oleme iseenda tunnete, mõtete ja kartuste vangis. Uks avaneb vaid seal, kus tunnetame, kui vaesed me oleme ja kui palju meil puudub.
Meie valgus tuleb Issandalt. Teinekord tuleb vaid tõusta ja vaadata, et märgata esimesi koidukiiri.
Katrin Keso-Vares