Valgamaal ühendati ilmalik ja vaimulik laulupäev

Kevadsoojus meelitas inimesed toast välja – saabunud oli laulupidude ja vabaõhu-laulupäevade hooaeg. 1932. a maikuusse mahtus ka kauneid kirikukontserte ja juubeleid ning organistide pere sai täiendust.

6. mail tulid kokku kaheksa praosti ja nende abid, et võtta seisukoht selle aasta kirikupäeva asjus. Otsustati pidada see 27.–29. juunini, et võimaldada kirikupäevalistel osa saada Tartu ülikooli 300. aastapäeva pidustustest. Muu hulgas otsustati seal meenutada 300 aasta möödumist H. Stahli «Kodo ja kirko käsiraamatu» ilmumisest.
10. mail peeti Lääne-Harju praostkonna sinod. Üksmeelselt paluti praostina jätkata Hageri õpetajal Konstantin Thomsonil, kelle abiks sai Rap­la õpetaja J. Liiv. Sõnavõtjate seas oli ka Kirikumuusika Sekretariaadi esindaja köster Siiak, kes rõhutas muusika tähtsust inimese vaimulikus arengus. 
29. mail leidis Tapal suure rahvahulga osavõtul aset uue kiriku nurgakivi pühitsemine. Jutlustas Tartu Pauluse õpetaja A. Habicht. Türi õpetaja Nõmmik oma kõnes toonitas, et meie elutöö jääb püsima vaid siis, kui ehituse aluseks on Kristus. Talitusel esines sajaliikmeline segakoor A. Palloni juhatusel ja soomusrongide rügemendi puhkpilliorkester Freymanni taktikepi all. Jumalateenistus kestis kolm tundi. Annetusi laekus 1580 krooni.  

Soomlased käisid Eestis ja eestlased Soomes
8. mail tõi Soome laev meile kaks vennasrahva koori, kes samal päeval siin ka esinesid. Üks neist, Helsingi Suurkiriku koor Väinö Rautavaara juhatusel, astus üles Tallinna Kaar­li kirikus. Rautavaara oli meile juba vana tuttav ajast, kui ta käis siin oma laulumeestega kõrget laulukunsti pakkumas. Nüüd oli ta oma uue kooriga jätkanud seda silmapaistvat tööd, mille viljana said meie koorimuusikasõbrad kuulda Palestrina ja Bachi teoseid ning soome heliloojate loomingut.
Esinejaid oli sellel kontserdil aga teisigi. Kaunihäälne lauljatar Aulikki Rautavaara esitas kunstiküpselt Mozarti «Et ingarnatus est» ja «Alleluja», tšellist Pentti Rautavaara kütkestas Händeli g-moll kontserdiga ja orelikunstnik S. Carlsson tõi mõjuvõimsalt kuuldavale Bachi c-moll prelüüdi ja fuuga ning Guilmanti prelüüdi.
Konservatooriumi oreliklass ja selle muusikateaduslik ühing Collegium Musicum tegi aga õppereisi Helsingisse, kus neid võtsid vastu sealsed kirikumuusika juhid prof dr Ilmari Krohn, Armas Maasalo, Elias Kyander jt. Lauldi meie Vabadussõjas langenute haual Eesti uuemaid vaimulikke laule, mis Soome kirikumuusikute hulgas suurt tähelepanu äratasid. Tutvuti Kaljukiriku muusikalise tegevusega, kohtuti Soome kirikumuusikutega. Selgus, et Helsingi ülikoolis oli kirikumuusika õppetool ja suurt tähelepanu pöörati peale orelimängu ja koorijuhtimise oskuse ka hääle koolitamisele.

Vaimulikku muusikat
Tallinna Püha Vaimu kirikus oli 8. mail kontsert. Alustuseks mängis Paul Pressnikoff Bachi passakalja. Õhtu peateoseks oli aga kordaläinult esitatud Schuberti G-duur missa koorile, keelpillidele ja orelile. Solistid olid Olga Tallmeister (sopran) ja Jüri Krüger (tenor). Sama hästi läks ka koori ja orkestri esituses Schuberti «Tantum ergo». Juhatas P. Pressnikoff. Publikut oli sellel kontserdil aga vähevõitu.
Nii nagu eelmisel aastal, korraldasid nüüdki Tallinna Meestelaulu Selts ja Revaler Lie­dertafel ühise kontserdi oma au-koorijuhi, kunagise Tallinna Niguliste kiriku muusikajuhi Konstantin Türnpu mälestuseks. Juhatasid A. Topman ja J. Gohs. Eriti mõjukalt toodi kuuldavale A. Topmani juhatusel «Kyrie eleison». Piletimüügist saadud tuluga taheti toetada maestro ausamba rajamist.
Pärnu Eliisabeti kirikus esines 5. mail sealne tipporganist Peeter Laja. Halvale ilmale vaatamata oli kuulajaid rahuldavalt. Sissejuhatuseks mängitud improvisatsioon polnud just kõige õnnestunum, mõjudes vormilt kunstlikuna. Ent oma parimat näitas Laja Peeter Süda ja Rudolf Tobiase tõlgitsemisel. Üle hulga aja õnnestus pärnulastel kuulda ka Viktor Krulli. Ta hääl polnud seekord aga korras.

Valgas sai teoks ühendatud laulupäev
Eelmisel suvel tekkis prof A. Topmanil, Valga õpetajal A. Tammikul ja Helme köstril K. Tuvikesel mõte korraldada 1932. aasta suvel Valgas vaimulik laulupäev. Kuna ka Valga Kunsti Selts kavatses samal ajal ilmaliku laulupäeva korraldada, otsustati need ühendada. 29. mail saigi linnapargis teoks I Valgamaa ühendatud vaimulik ja ilmalik laulupäev.
Koore tuli kohale 28 ligi 1000 lauljaga. Vaimulikke laule oli kavas 10, ilmalikke 12. Eelnevalt oli linnakirikus kontsertjumalateenistus, kus esinesid orelil prof August Topman ning Helme, Hargla ja Valga kiriku ja Valga Kunsti Seltsi ühendkoor. Jutlustas prof Rahamägi Tartust.
Laulupeol pidas vaimuliku kõne prof Rahamägi, ilmaliku A. Tamm. Kontserti juhatasid A. Topman, K. Tuvike ja F. Klement. Huvitav ettevõtmine jättis kõigile hea mulje: vaimulikud laulud mõjusid oma rahuliku, kandva viisi ja rikka harmooniaga suurejooneliselt, ilmalikud laulud olid elavamad ja vaheldusrikkama rütmiga.
Saaremaal oli traditsioon pidada viimasel nelipühal noortepäeva kõigi saare ühingutega. Seekord koguneti Kihelkonnale. Et vaid väike osa 5000–6000 inimesest mahtus kirikusse, peeti jumalateenistus kiriku kõrval suurel platsil. Kõnelejaid oli igast kihelkonnast. Muusika eest hoolitses ühendatud laulu- ja pasunakoor.
Kuid Saaremaal valmistuti ka laulupäevaks. Kuressaare Laurentiuse kiriku koori ülesanne oli seal ette kanda Haydni oratoorium «Loomine», millega ühtlasi taheti teha kummardus Haydnile tema 200. sünniaastapäeva puhul. Koor, keda selleks puhuks oli täiendatud eriti meeshäältega, ilmutas tähelepanu väärt kõlajõudu ja rütmitunnet. Nii võis loota, et oratooriumi ettekanne kujuneb suursündmuseks Saaremaa muusikaelus.

Peeti juubeleid
Taevaminemise pühal, 5. mail pühitses Halliste õpetaja Erwin Dehn oma 70. sünnipäeva. 44 aastat oli ta Halliste koguduse teenistuses olnud. Väljaspool kogudust oli ta tuntud kui andekas pianist ja orelikunstnik. 5. mail oli Hallistes pidulik jumalateenistus, millest võtsid osa ümbruskonna pastorid, Pornuse ja Abja puhkpilliorkestrid ning Kaarli, Uue-Kariste, Penuja ja muidugi Halliste koorid. Kogudus annetas oma hingekarjasele kuldse ametiristi.
Helilooja, koorijuht ja pedagoog August Kiiss oli saanud 50aastaseks. Sündinud oli ta 20. mail 1882 Alatskivil talupidaja pojana, õppinud Tartu õpetajate seminaris, Peterburi muusikadraama kursustel ja konservatooriumis. Töötas mitmel pool Eestis kooliõpetajana. 1921 tuli muusikaõpetajaks Tartu õpetajate seminari. Juhatades pikemat aega Tartu Peetri kiriku 1. pihtkonna segakoori, oli tal teeneid ka vaimuliku muusika edendamises. Juubilar oli Lauljate Liidu Tartumaa osakonna esimees.  
Tallinna Jaanis tuldi mõttele korraldada leeriõpilaste vanemate õhtu. Osavõtt oli rohkearvuline. Räägiti noorte elust, keda ohustasid usuvastane liikumine, lahkusud ja kirikuski ilmnev ilmalikustumise taotlus. Leiti, et kirik ja kogudus peaksid muutuma noortele teiseks koduks.
Tallinna konservatooriumi August Topmani oreliklassi lõpetasid Robert Heinmets ja Louise Saar-Heinmets. Esimesel neist oli juba isegi köstrieksam tehtud. Tööd said nad Rakvere Kolmainu koguduses. Robert Heinmets on kirjutanud kantaadi «Tõotatud maa», mille tekst on pärit Moosese 2. raamatust, ja mitu oreliteost. Uusi organiste oligi vaja, sest 1. mail läks emerituuri Järva-Peetri köster Bergmann.

***
Lõpuks üks sõnum ka Nõukogudemaalt. 16. mail esines Leningradi Haridusmajas, milleks oli endine eestlaste Jaani kirik, kommunistliku riigipöördega kaasa läinud viiuldaja Eduard Sõrmus. Vaimulikku muusikat ta muidugi mängida ei saanud, kuid ka eestlaste südamele kallid «Ema süda» ja «Kui kallist kodust läksin» olid liiast. Publik nimelt elas nendele paladele kaasa.
Piiritagune kommunistlik ajaleht Edasi kirjutab: «Muidugi – kontrrevolutsiooniliste rahvusdemokraatide ja Jaani kiriku eitede poolt ei võinud midagi muud oodatagi. Kuid halvem on see, et see kontrrevolutsiooniline demonstratsioon ka väheteadlikke proletaarlasi kaasa tõmbas.» Eestis nimelt olevat kombeks tähistada «fašistlikku emadepäeva», kus kutsutavat üles kasvatama oma pojad ja tütred «fašistlikus vaimus», ja muidugi on emadepäeval lauldav «Ema süda» üks jälk «fašistlik laul».
Mati Märtin