Vaimulikust luulest Eesti- ja Liivimaal –Liborius Depkini sada sonetti

Liivimaa aastal 1681. Teoloogi, luuletaja ning läti keele uurija ja tõlkijana Liivimaa ajalukku läinud Liborius Depkin (1652–1708) sai oma esimese pastorikoha Lemsalus/Limbažis ning andis välja kogumiku „Jumalale pühendatud evangeeliumi-mõtisklused üle kogu kirikuaasta, sada sonetti Jumala auks ja ligimese ülesehituseks“. 

Sada sonetti põhinevad luterlikus kirikus sel päeval pühakojas ettelugemiseks ja jutluse aluseks ettenähtud pühakirjakohale ehk perikoobile. 16. ja 17. sajandil ilmus lugematul hulgal kirjandust, kus aastast aastasse korduvaid perikoope selgitati ja tõlgendati – proosas ja värsis, jutluse abivahendiks ja koduseks mõtiskluseks. 

Depkin avaldas oma evangeelimi-mõtiskluste eessõnas lootust, et „poogna-paari“ loetakse sama sihiga, millega tema on need kirjutanud: Jumala-austuse rohkendamiseks ja kristliku pühendumuse äratamiseks. Varem akadeemilises stiilis luuleteoseid avaldanud Depkin lisas, et lugeja ei ootaks teoselt retoorilist elegantsi, vaid kirjaoskamatutegi seas leiduda võivat kiitust Jumalale.

Järgnevad vabatõlked kahest esimesest sonetist, mis kutsuvad meid üles alustama kirikuaastat rõõmsa ja kartmatu usuga, valmistudes advendiajal vastu võtma arsti – Jeesust Kristust!

Uus kirikuaasta

Luba mul, mu Jumal, uut aastat alustada ühes Sinuga,
Sa enne veel kui oli päev ja öö, tõid esimese päeva ilmale,
Ja enne veel, kui vahe sisse tuli aastal-kuul,
Üks Jumal, Jumalaga sama, koos Jumalaga, Jumalast – Sa tulid esile:

Kui Sinu headusest saab osa minu lootus-soov,
siis tean, et aeg ja tema surnuraam
on mulle, ilmarändurile, kõige väiksem oht;
See tulgu, mil vaid tahab, ei tee mind ärevaks!

Ma viimset silmapilku ootan kogu aja:
Sealsamas uut mul laseb tunda Sinu arm,
Nii uude ausse tõstma iga hingetõmme peab
meil teenimatult antud armu, uue aja õnne,

Ja kalbe kuu kaksteistkümmet palgevahetust,
Nii loodan ühes Sinuga veel palju aastaid alata.

Esimesel advendi-pühapäeval

Lahti! Tehke lahti! Lahti! Lahti! Tehke lahti südamekongid,
Te ilmamaa kodanikud! Teie, jah! Taeva-vürst kolib sisse.
Tehke lahti! Veeretage raske ihade-kivi tema tee pealt:
Ehtesse pange kõik nurgad. Kinni toppige patu allikad:

Süütage usu ritvlambid, mis hinged valgusvihku toovad;
Palve-viirukisuitsu-lõhn südame altaril lõhnaku
Välja! Välja kõik, mis talle võib vastumeelne olla!
Tema saabumine ei pea olema teile kohtuotsuseks.

Tehke lahti! Kuningas tuleb, näe! Ilma mingi hiilguseta.
Tehke lahti! Arst tuleb! Rõõmustage, te patust-petetud
Tehke lahti! Õnnistegija tuleb, ta magus tulek teeb,
Et oleme nüüd puhtad kodakondsed Jumala ees.

Jah! Kõik, mis te tahate, saab teile osaks selle saabumise läbi:
Teie juurde, teie sees ja teie heaks, teie jaoks ja hüvanguks!

Tiina-Erika Friedenthal