Vaimulikuks vajadusest tänada Jumalat

12. veebruaril 50-aastaseks saav Juuru pastor ja kohaliku põhikooli direktor Kalle Kõiv kasutab teatriõpingutest saadud teadmisi nii vaimuliku- kui koolijuhiametis.

Et mündil on kaks külge ja sisemise rahuni jõudmiseks peab läbima kurnava kriisi, seda ei tea keegi Kalle Kõivust paremini. Enda nahal on ta selle valusa kogemuse osaliseks saanud, kui pealtnäha eduka ja tegusana varises seesmiselt kokku ja pidi nentima, et kõrvalise abita august välja ei roni. „Selle hetkeni arvasin, et olen enda õnne sepp. Et jõuan täpselt nii palju, kui endale tegemisi ette võtan. Nii oli mind ju ka õpetatud, et juhin ise oma elu ning ei lepi tippu jõudmisest vähemaga,“ meenutab Kalle ajahetke, mis osutus pöördeliseks. On märgilise tähendusega seegi, et esimene paik, kuhu tal pähe tuli abi otsima minna, oli kirik.

Otsige, siis te leiate

See oli metodisti kirik Tallinnas. Mitte juhuslikult, sest 1990. aastal oli ta koos eakaaslastest sõpradega läbinud leerikursuse just metodistist vaimuliku Andrus Noraki juures, kes Kallele ka esimese Piibli kinkis. „Ta ütles, et kui ei loe, too tagasi, aga see Piibel on siiani mul alal ja raamatu välimus reedab, et olen seda korralikult lugenud,“ muheleb Kalle ja jutustab, et kuid kestnud hingehoidlikud jutuajamised päädisid ristimisega vabakogudusliku tava kohaselt kiriku ristimisbasseinis. 

Kirikuliikmeks saades soovis Kalle liituda kodulähedase kogudusega. Et Nõmme Rahu kogudus ei ole metodisti, vaid luterlik kirik, ei tundunud toona Kallele küsimus, millesse süüvida. Õp Ove Sander ütles vaimulikus mõttes koju jõudnule tere tulemast ning just temaga jutuajamistest kasvas Kallel idee jätkata haridusteed 2005. aastal usuteaduse instituudis. Mitte selleks, et teoloogiaalaseid teadmisi omandada, vaid et EELK vaimulikuks saada.

Koputage, siis avatakse teile

„Eks mul tuli selline Jumala tänamise või tagasiandmise vajadus,“ kommenteerib Kalle vaimuliku kutsumuseni jõudmist. Kuna ta oli ise Jumala toel sügavast kriisist endisest tugevamana välja tulnud, tekkis sisemine tung oma lugu jagades teistele pimeduses otsijatele abikäsi ulatada. 

„Oli arusaam, et tahan koguduse ees kuulutada ja selleks pean vaimulikuks saama,“ räägib Kõiv ning lisab, et läbis instituudi koos pastoraalseminariga 3 + 2 + 1 ajaga ja jõudis praktika-aastaks juba diakonina Rapla kogudusse, kus õp Mihkel Kukk pooleksaastaks Kanadasse minnes usaldas noorele ametivennale suure koguduse vaimuliku teenimise. 

„Ei mäleta, et oleksin pabistanud. Kartnud ebaõnnestuda. Võtsin rohkem nii, et koos Jumalaga saan hakkama. Ja et kui ei saa, mis siis ikka. Mulle hakkas järjest enam kohale jõudma mõttekäik, et ega kõigega ei saagi hakkama saada ja kõigile ei saagi ühtviisi meeldida. Ja veel see, et ka ebaõnnestumine on inimlik ning seda ei pea maksku mis maksab vältima. Selline iseendaga rahu tegemine mõjus ütlemata tervendavalt,“ tunnistab Kõiv.

Usaldage, siis teid juhitakse

Kui pärast esimese lapse sündi läks Kalle usuteaduse instituuti, siis pärast kolmanda lapse sündi otsustas 2009. aastal naisega, et aeg on jätta Tallinna kodu ja minna maale. Kalle ja Krista rajasid oma unelmate kodu Raplamaale, et kasvatada oma lapsi maavaikuses ja rahus.

Preestriks ordineeritud Kalle Kõiv seati 2014. aastal Juuru Mihkli koguduse õpetajaks. „Läbirääkimistes oli algusest peale selge, et vaimulikuameti kõrval peab olema midagi veel, sest kogudus ei suuda maksta palka, mis kataks pere eelarvelised vajadused. Algusest peale vaatasin teise töökoha järele ringi,“ jutustab Kõiv, kes on üsna mitut ametit pastori­ameti kõrval ka pidanud: ta oli aastaid kirikuvalitsuses avalike suhete spetsialist, oli võitluskunstide treener ja on siiani kooli näitetrupi juhendaja ning jätkas ka kultuurikorraldaja-meelelahutaja rollis. 

„Kui Juuru kooli direktori ametikoht vakantseks jäi, tundsin, et väljakuulutatud konkurss kutsub mind. Sain aru, et kooli juhtimiseks on mul baas olemas. Et saan eduga rakendada oma teadmisi teatrirežii õpingutest ja usuteaduse instituudis tudeerimisest,“ jutustab Kalle, kes direktoriks saades asus õppima ka haridusjuhtimist.

„Ma tunnen, et Jumal on iga päev minu kõrval. Ma ei ole üksi. Ei koolitöös ega koguduslikus elus,“ rõhutab elu esimese juubelini jõudev mees. Juuru alevikus on kirik, kool, muuseum ja rahvamaja ühel joonel. „Oleme lõimunud ja põimunud, sest inimesed on ju samad. Hommikul oma lapsed kooli toovad inimesed on pühapäeval kirikus,“ toob Kõiv näite väikese koha sisulisest suurusest. 

Liina Raudvassar

Kalle Kõiv

Sündinud 12.2.1971 Tartus

Juuru Mihkli koguduse õpetaja

Õppis Tallinna pedagoogikaülikoolis teatrirežiid ja usuteaduse instituudis teoloogiat

Ordineeriti diakoniks 2012. ja õpetajaks 2014. a

Juuru Eduard Vilde kooli direktor 2017. aastast

Abielus, kolme tütre isa