Vaimulikud Eesti Vabariigi sünni ja taassünni juures

Riigikogus on 2. novembrini avatud näitus vaimulike tegevusest Eesti Vabariigi sünni ja taassünni juures.

Näituse avamisel ütles riigikogu esimees Eiki Nestor, et „iseseisva Eesti riigi sündi ja käekäigu kujundamisse on andnud hindamatu panuse paljud Eesti inimesed, nende seas ka vaimulikud, kes sisendasid meie rahvasse eneseusku ja kindlustunnet“. Kõnelesid Ilmo Au (siseministeeriumi usuasjade osakonna juhataja), Andres Põder (Eesti Kirikute Nõukogu president), Priit Rohtmets (näituse koostaja), Villu Jürjo (ENSV/EV Ülemnõukogu liige 1990–1992) jt.
Ilmo Au sõnul tuli näituse idee just nende osakonnast. Seda tutvustati Eesti Kirikute Nõukogus, kes ka rahaliselt toetas. Näitus on üles ehitatud seitsmele rullstendile, mille kujundas Riina Sildvee; koostasid Priit Rohtmets ja Ursula Haava.
„Näituse pealkiri tingis selle avamise riigikogus,“ selgitas Ilmo Au. „Edasi läheb näitus lühikeseks ajaks siseministeeriumi ja seejärel kirikute nõukogu käsutusse, kust seda saab kohtadel näitamiseks tellida, sest tegu on rändnäitusega.“ Ja Ilmo Au lisas: „Kuigi stendidel on number 100 ja see on pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale, on näitus oma olemuselt ajatu. Ega need sündmused ei muutu ju enam!“
Näitusel „Vaimulikud Eesti Vabariigi sünni ja taassünni juures“ pööratakse tähelepanu nende vaimulike elukäigule ja tegemistele, kes Eesti riigi sünni ja taassünni ajal poliitilises elus osalesid, sellele, milline on nende jälg ja panus meie riikluse ajaloos. Rohke pildimaterjali ja haaravate tekstidega tutvustatakse vaimulike osalemist Eesti Vabariigi poliitilise elu kahel sõlmperioodil: vabariigi sünni ja riikluse rajamise aastatel ning Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise perioodil.
Näitus keskendub kahele väga erinevale ajastule: aastatele 1918–1923 ja 1987–1992. Neid aastaid ühendab arusaam loodavast või uuesti ülesehitatavast riigist, kus austatakse kõigi inimeste õigust südametunnistus-, veendumus- ja usuvabadusele. Et murranguaegadel laotakse tavaliselt vundamenti, pööratakse näitusel tähelepanu usuelu korraldamisele ja riigi ning usuühenduste vaheliste suhete alusmüüri rajamisele, millele Eesti riik toetub praeguseni.
Lähemat tähelepanu pööratakse nende vaimulike elukäigule ja tegemistele, kes Eesti riigi sünni ja taassünni ajal poliitilises elus osalesid. Vaimulikud soovisid panustada Eesti riigi ülesehitamisse ja öelda sõna sekka Eesti usuelu ümberkorraldamisel.
Seda kinnitab ka Priit Rohtmets. Vaimulike osalemise tingis vajadus kaitsta oma huve ja arutelus sõna sekka öelda. „Küsimuseks oli, milliseks kujuneb riigi ja kiriku suhe, ja sellele lisandus veel terve rida täpsustavaid küsimusi, nt milline on usuorganisatsioonide roll avalikus elus.“
Näituse koostamisest kõneldes ütles Priit Rohtmets, et teksti kirjutada oli mõnevõrra lihtsam. „See oli ladus ja hea tegevus, sest selles vallas on uurimistööd tehtud ja see on ka põhjus, miks näitusel on kaks autorit. Piltide hankimine oli oluliselt keerulisem ülesanne.“
Koostajate sõnul on näitus üles ehitatud kahel põhimõttel: ühelt poolt ajalooline arenguliin ja teiselt poolt isikute lood, nende, kes osalesid Eesti riigi poliitilises elus. Kõrvale on jäetud kohalike omavalitsuste poliitika, kus vaimulikke oli palju enam osalemas. „Keskendusime riigi tasandile, sest nende vaimulike arv, kes Eesti riikluse ülesehitamisel osalesid, oli aukartust äratavalt suur. Näiteks Eesti Kongressi töös osales mitukümmend vaimulikku.“
Näitus jääb riigikogu hoone vestibüülis avatuks 2. novembrini. Näituse vaatamiseks on Toompea lossi sisenemisel tööpäevadel kella 10–16-ni vaja esitada isikut tõendav dokument.
Sirje Semm

Pildigalerii: