Vabadusele eelneb usk sellesse

Ilmunud teos on oluline kõigile Eesti lähiajaloo huvilistele.

Kas on juhuslik, et kõvakaanelise kogumiku «Usk vabadusse» avalõigus on pehmelt öeldes küsitav väide? Lugupeetud Trivimi Velliste kirjutab: «Olgugi, et olime (Saksamaaga) sõjas relvavennad.» Kelle relvavend sai okupeeritud Eesti riik olla?
Teades Vellistet võib aimata, kuidas ta püüab eelmainitud sõnaseadet siluda, rääkides näiteks Uluotsast, peaministrist vabariigi presidendi ülesannetes, kes kutsus Eesti kodanikke 1944. aastal üles astuma relvastatud võitlusse Nõukogude okupatsiooni vastu.
Kui mõtlesin, kas raamatu koostaja ja toimetaja oleks võinud nimetatud lause ära jätta, sain aru, et sellega seonduv võib olla hoopiski üks võti kogu raamatu avamiseks. Sest raamatu teema on samuti ambivalentne.
Vihje teatud krüptilisusele on asjakohane – see ilmneb juba peapiiskop Andres Põderi kirjutises «Kiriku liikmeskond vabanemisprotsessi osana». Sümpaatses ja ausas artiklis kõneleb Põder, kuidas EELK oli peaaegu tahtmatult opositsiooniline organisatsioon okupeeritud Eestis, mida nimetati ENSVks.
Piiskop kirjutab muu seas, kuidas võim püüdis kiriku positiivset kuvandit opositsioonijõuna muuta – kaasates teda külma sõja aegsesse «rahutöösse». «Tollases ühiskonnas polnud ühtegi organisatsiooni, seltsi ega ettevõtet, mis poleks teinud koostööd okupatsioonivõimuga. Kirik esindas riiki kõige vähem, formaalselt oli ta lausa riigist lahutatud,» pareerib Põder süüdistusi, et kirik tegi võimudega koostööd.
Kiriku olemasolust oli Eesti riikluse taastamisel suur kasu – muinsuskaitseseltside ja kodanike komiteede moodustamisel ning Eesti Kongressi valimistel oli olemasolevast koguduste võrgustikust hindamatu abi. «Kõigest hoolimata oli kirikul õnnestunud mitte ainult säilitada iseennast, vaid anda oma panus Eesti taastamise protsessi.»
Kogumikus mainitakse paaril korral vähem tuntud fakti, et EELK toetas 1990. aastal Eesti Komiteed 100 000 rublaga. Nii võib öelda, et kirik võis – vähemalt aasta enne Eesti taasiseseisvumist – «tulla välja kapist», näidata oma rahvuslikku palet. Aga selleks ajaks oli suur hulk nooremaid pastoreid asunud juba Eesti taastamise esirinda, nii muinsuskaitse seltsis kui esimeste erakondade koosseisus ja suisa nende asutajatena.
Antud kogumikku saab võtta ka teatud patukahetsusena. Esmakordselt võib EELK konsistooriumi egiidi all ilmunud raamatust lugeda, et 1978–1986 peapiiskopina teeninud Edgar Hark oli KGB värvatud (Mihkel Laar, «Kirikuvastased repressioonid Eesti NSVs 1979–1985»; vt lk 69).
Harki inkrimineeriv väide kuulub küll Indrek Jürjole, kelle nimekaim Villu Jürjo teisal naeruvääristab umbes kümme aastat tagasi alanud «massiivset müra, nagu oleks kõik ülejäänud, või kogu kirik, olnud KGB agendid oma varjunimede ja pagunitega». «Ülejäänud» siis Harry Mõtsnikust ja Vello Salumist, keda tabasid 1980. aastatel repressioonid.
Kogumik koosneb eri autorite kirjatöödest, mis koos kõlades annavad eeldatavasti suhteliselt täpse pildi EELK jaoks raskest ja – tagantjärele võib vast ka öelda – õnnistusrikkast ajast.
Tunne Kelam rõhutab oma lühemas kirjutises «Kiriku sõnum», kuidas kirik on alati kandnud kõige realistlikumat sõnumit inimesest ja kuidas see sõnum on aktuaalne ka nn vaba ühiskonna kodanike jaoks. «Jõukusest on kerge libiseda isekusse, sealt kõike­sallivusse, edasi apaatiasse, sõltuvusse ning lõpuks tagasi orjusesse.»
Ajal, mil astume oma taastatud riigiga samasse eluaastasse, mis sai eelmisel korral talle saatuslikuks, tasub lisaks ilukõnedele analüüsida, mis läks valesti, et seda tänapäeval vältida. Kui meie isamaaga peaks taas midagi nii traagilist juhtuma, mille eest kaitsku meid Jumal, on EELK taristu loodetavasti alles. Eelkõige aga tuleb end relvastada vaimurelvadega.
«Usk vabadusse» on kõigepealt tänu seal sisalduvatele mälestustele oluline teos kõigi Eesti lähiajaloo huviliste raamatukogus.
Raamatus vahendavad oma mälupilte veel õpetajad Priit Rannut, Eenok Haamer, Vello Salum, Peep Audova, Peeter Kaldur, Tiit Salumäe, Jaan Tammsalu ja Mart Salumäe, akadeemik Tarmo Soomere ning Priit Rohtmets, Riho Saard, Eve Pärnaste ja Küllo Arjakas.
Teet Korsten

«Usk vabadusse.
Artikleid ja mälestusi Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku osast Eesti iseseisvuse taastamisel»
Koostanud ja toimetanud Anne Velliste
EELK Konsistoorium, 2011
320 lk