Vaata, sulle tuleb sinu kuningas!

14. aprillil ehk eeloleval pühapäeval tähistame palmipuudepüha, mis avab ukse suurde ehk kannatusnädalasse.

Palmipuudepüha tähistatakse paastuaja kuuendal pühapäeval ja liturgiliseks värviks on violetne. Meenutatakse kõikides evangeeliumides kirjeldatud sündmust, mil inimesed tervitasid eeslisälu seljas Jeruusalemma sisenevat Jeesust, laotades teele rõivaid ja lehvitades palmiokstega. Toimunus nähakse prohvet Sakarja Messia tulemise kuulutuse täitumist: „Ole väga rõõmus, Siioni tütar, hõiska, Jeruusalemma tütar! Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja. Tema on alandlik ja sõidab eesli seljas, emaeesli sälu seljas.“ (Sk 9:9)
Sündmuse, mis juhatab sisse Jeesuse elu viimased päevad, meenutamiseks tuuakse kirikutesse palmioksi, põhjapoolsetel aladel on palmioksi asendatud pajuokstega. Neid kantakse ka palmipuudepüha protsessioonil, mida on hakatud aina enam praktiseerima ka Eestimaa luterlikes kirikutes.
„Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel, Iisraeli kuningas!“ hüüdis rahvas (Jh 12:13). Jeesus sisenes Jeruusalemma rahva meelest kui poliitiline kuningas ja vabastaja. Vaid tema teadis, milleks ta tegelikult tuli. Ka jüngrid ei saanud kohe kogu kannatusmüsteeriumi sisust aru. Ilmselt poleks seda suutnud meiegi, kui oleksime kohal viibinud.
Ehk on hea olukorra mõistmiseks mõelda, kuidas käitume nendega, kelle peale paneme oma lootuse ja kes seda ei täida. Näiteks valid poliitilistel valimistel välja isiku või partei, kes sinu arust kõige enam suudab riigi olukorda parandada. Ja mis saab siis, kui väljavalitu ei õigusta lootusi? Kristus ei õigustanud palmiokstega lehvitanud inimeste lootusi. Needsamad inimesed karjusid üheskoos mõne päeva pärast: „Löö ta risti! Löö ta risti!“
Kõige enam mõistame Jeesust, kui oleme oma elus sedasama tundnud, mida tunneb väljatõugatu. Kui oleme edu või õnne või rahu mäetipult alla kukkunud ja tajunud, mida tähendab üksi olemine, põlgus, hukkamõist. Just seda tundis Jeesus oma teekonnal surmast ellu, mis algas sisenemisest Jeruusalemma väravaist. Ta vaatas naeratavaid, ülistavaid nägusid, teadis tulevikku ja ometi jätkas oma teed.
Jeesus ratsutab ka sel pühapäeval Eesti ühiskonna väravaist sisse, et pakkuda seda, mida ükski poliitik ega vabastaja ei suuda: võitu patu ja surma üle ehk lunastust. Just palmipuudepühadel on hea endalt küsida, kas olen teda valmis kogu südamega vastu võtma ja teekonnal, mis viib ka läbi alanduse ja surma, saatma.
Kätlin Liimets