Vaadates taevasse …

Suurest, 60 inimesele tellitud pidutordist jäid pärast 1. juunil peetud Taagepera kiriku 345. aastapäeva jumalateenistust kohvilauda alles vaid mõned tükid.

Valge väheldane kirik paistab suurelt teelt kätte vaid neile, kes teavad hoonet metsarohelusest otsida. Muinsuskaitse alla kuuluvale kultuuriloolisele vaatamisväärsusele osutav pruun silt välistab siiski eksimise võimaluse. Viimased sajad meetrid kulgeb kirikutee kõrge põndaku veerel otsekui taevateekonnal. Autot kitsukesel rajal hoides jõuab vaid vilksamisi näha, et metsaalune on tihedalt täis lopsaka õiteiluga piibelehti.
Just maikellukesed oma joovastava lõhnaga on esimeseks tervitajaks Taagepera kiriku juurde jõudnutele, aidates luua aastapäevale saabunutes pidumeelt. Aga ka inimkätega on tehtud kiriku ees ja sees kõik kohase meeleolu loomiseks: süüdatud on küünlad ja toodud on kased.
1674. aastal ehitatud kirik ja 1773. aastal rajatud kalmistu moodustavad siin harmoonilise terviku, otsekui meelde tuletades, et sünd ja surm on inimese elukaarel lahutamatud.

Muusika külakostiks
Jumalateenistust avades ütles kirikulistele tere tulemast õp Arvo Lasting, kes lisaks Taageperale teenib veel Helme ja Mõisaküla kogudust. Ta selgitas, et algav aastapäevateenistus on armulauaga ja tavapärasest enam muusikast kantud. Taagepera Jaani kogudusele oli külla tulnud Tallinna Jaani koguduse naiskoor oma dirigendi Aivi Otsnikuga. Ka viis aastat tagasi, kui Taagepera tähistas oma aastapäeva, olid musitseerimas pealinlased.
Sel korral pakkusid pealinnast tulnud enne koorilaulu juurde jõudmist sissejuhatuseks hoopis instrumentaalmuusikat: vioolal Tiiu Kulm, flöödil Anne Jalakas ja orelil Tiia Tenno. Staažikas kirikumuusik Aivi Otsnik selgitas hiljem kohvilauas, et tegemist on lausa kahepäevase turneega ja peale Taagepera kiriku antakse kontsert ka Paistus.
Pikk sõit sai teoks kirikumuusika liidu egiidi all projekti rahastusest, mis võimaldab esinema sõita sinna kogudusse, kus endal kirikukoori ei ole. „Oleme hästi rõõmsad ning tänulikud liigutava vastuvõtu eest,“ kinnitas Aivi Otsnik vahetult pärast teenistust, käes tänukingiks saadud suur kimp piibelehti.
Õp Lasting tutvustab kogudust heade sõnadega. Sada liikmesannetajat ei olegi maapiirkonna kohta väike arv, aga selle hoidmise vaevast ei tee vaimulik ka saladust. Ta räägib, et püüab kogudust muu hulgas koos hoida regulaarselt saadetavate kaartidega, milles tänab lahket annetajat ning ühtlasi annab teada, mida huvitavat kogudusel ees seisab. Ka tänavuste aastapäevaettevalmistuste juurde asus ta varakult, et inimesed saaksid oma aega planeerida. Jumalateenistus toimub Taageperas kaks korda kuus pärastlõunal.

Kahe püha vahel
Viljandi praost Marko Tiitus tuletas kirikulistele meelde, et ollakse tähenduslikul ajal kahe suure kirikupüha vahel: äsja oli taevaminemise püha ja kohe tuleb nelipüha. Enne jutlusetekstile pühendumist tänas praost rõõmu ja eesõiguse eest, mis talle Taageperasse kutset saades osaks sai.
Jutluse aluseks Apostlite tegude raamatust Jeesuse taevasse minemist kirjeldavat kirjakohta (Ap 1:9–11) võttes arvas ta: „Ilmselt ei ole see ka tänapäeval tavapärane, et keegi vaataks pikalt taevasse. Et ta võtaks selleks aega.“ Oletusega, et taevasse vaatamise asemel peatub meie pilk sagedamini rohimata (või just hästi hooldatud) porgandipeenardel, tõmbas praost kirikulise kaasa mõtlema. Argikiiret trotsides nädalavahetusel kirikusse jõudes on kõigil võimalik nautida vaba hetke ilu.
Liina Raudvassar

Pildigalerii: