Uus kell Jumala auks ja inimeste õnnistuseks

Pühapäev, 21. august läheb Keila Miikaeli kiriku ajalukku erilise päevana, sest siis pühitseti kiriku uus tornikell.

Pühitses koguduse õpetaja Marek Roots, kaasa teenis abiõpetaja Juha Väliaho, organist oli Urve Aun, viiulit mängis Urmas Vulp, pühakirja luges koguduse liige Tõnu Maide.
Esimene teadaolev kirjalik märge Keila kiriku kelladest pärineb 15. sajandist. Mitu kella Miikaeli kirikus on üldse helisenud, pole võimalik täpselt öelda. Igal juhul on uue kella torni jõudmine õp Rootsi sõnul vähemalt sajandi tegu. Seni tornis olnud kahele lisandub kolmas, kõige võimsam.

Kolm kella
Kust tekkis kolmanda kella mõte? «Esimene mõte oli uuendada olemasolevate kellade helistamissüsteemi, sest need ei kosta enam hästi. Üks neist on 18. sajandist ja teine 19. sajandist. Kui kirikukellade spetsialist Toomas Mäeväli kiriku torni läks, leidis ta, et seal on ühele kellale veel ruumi. Tema ettepanek oli valada üks kell veel juurde, et saada kellahelinale võimsust,» selgitab õp Roots.
Uus kell on valatud Saksamaal Sinni väikelinna Rin­ckeri töökojas, mida peetakse vanimaks (aastast 1590) kellatööstuseks Saksamaal. Valamise juures viibisid õp Roots ja Toomas Mäeväli. Kell valati reedel, 13. mail. Vana kombe kohaselt valatakse kellad reedeti, meenutamaks Jeesuse ristisurma ja matmist. Toimingu juurde kuulub ka väike jumalateenistus. Ühel ajal valati viie koguduse kümme kella.

Kristluse pärast kannatanutele
Keila kell on Rinckeri valukojas esimene Eestisse tehtud töö. Sama firma kell on ka Tallinna Peeteli kiriku tornis, see on aga tehtud ühele haiglakabelile Saksamaal ja hiljem Peeteli kogudusele kingitud.
Keila Miikaeli kiriku uus kell on pühendatud kõigile neile, keda kristliku usutunnistuse pärast on vaenatud ja vaenatakse veel praegugi. Samas kutsub kellahelin üles palvetama tagakiusajate pärast. Kella alaserval on piiblisalm «Õndsad on need, keda õiguse pärast taga kiusatakse, sest nende päralt on taevariik» (Mt 5:10).
Kella keskmes on peaingel Miikaeli, keda on kirjeldatud kui jumalarahva kaitsjat, reljeef. Miikaeli jalge all on lohena kujutatud kurjus, ingli tiibade varjus aga inimesed – kristlik kogudus. Kellal on Keila linna vapp ja Rinckeri töökoja märk. Ülaosa kroonib tekst «EELK Keila Miikaeli kogudus. AD 2016».
Septembris asub Mäeväli Orelitöökoda OÜ tööle vanade kellade restaureerimisel, puidust kandekonstruktsioonide asendamisel ja muidugi uue 317 kg kaaluva kella torni tõstmisel, mis ei saa kerge töö olema.
«Et kirikukellad kaugele kostaksid, peaksid torniluugid olema avatud,» räägib õp Roots. «Tõhusam variant on aga Saksamaal spetsiaalselt kirikute jaoks välja töötatud ribiluuk, mille avad on kindla nurga all nii, et ei lase sisse ei linde, lund ega vihma, kuid samal ajal pääseb kellahelin kenasti välja.» Keila kiriku torni need luugid tulevad ja kellahelin peaks kostma linnarahva rõõmuks. Õp Rootsi mõte on see, et igal keskpäeval võiks kiriku kellamäng kõlada.
Tänusõnad lähevad õpetaja sõnul Keila linnale, kelle toetus oli kaks kolmandikku 33 000 euro suuruse projekti maksumusest. Tänu ka kõigile eraannetajatele ja kohalikele ettevõtetele, kes leidsid võimaluse rahaliselt kaasa aidata.
Keilas oli pühapäeval veel üks tähtis toiming, nimelt õnnistati neid, kes sel aastal saavad tähistada oma kuld- või hõbeleeri.
Laupäeval, 1. oktoobril pühitseb peapiiskop Urmas Viil­ma kogu uuendatud kellasüsteemi Jumala auks ja inimeste õnnistuseks kasutusse.
Tiiu Pikkur