Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Uudiseid Praostkondadest

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed, Uudised / Number:  /

Pärnu praostkond

Uulu mõisa kiriku maakividest laotud hoone koos puidust juurde­ehitistega. Internet.

Pärnu kogudus müüb kinnistut Uulus

Kinnisvaraturul on müügis endine Uulu kirik, mis kuulub Pärnu Eliisabeti kogudusele. 

Küllap nii mõnigi on ööbinud Pärnust ligi 40 km kaugusel kena männimetsa all endises Uulu kirikus või kompleksi juurde kuuluvas kämpingus Tahkuranna vallas. Ka Eesti Kiriku suvereisil osalejad on seal peavarju leidnud 2006. aastal.  

Uulu kiriku rajas 1880 mõisaomanikReinhold Staël von Holstein ja see on ehitismälestisena muinsuskaitse all. Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja praost Tõnu Taremaa ütleb, et kirik tagastati kogudusele 1992. aastal. Seal mere lähedal on peetud koguduse ning praostkonna noorte- ja lastelaagreid ja 1997. a kirikunoorte päevi. Viimane lastelaager toimus 2016. 

Kinnistu suurus ühtekokku läheneb pooleteisele hektarile. Kivist kirikuhoone on hästi säilinud, mida ei saa öelda hilisemate puidust juurdeehitiste kohta. Hoone juurde ehitatud kümme kämpingumaja on amortiseerunud. Kirikut ümbritseb 50 meetri laiune kaitsevöönd, mida on kasutatud kalmistuna, kuid nähtavaid hauakohti ei leidu. 

Kirikust 20 meetrit lääne suunas on Holsteinide hauakamber. Pärimuse järgi on sinna maetud laulatusel surnud mõisaproua. Ka räägib legend, et kirikut ja mõisahoonet ühendas käik. Kirikut ja kunagist mõisat, mille kohal tänapäeval asub kultuurimaja, eraldab ligikaudu kilomeeter. On arvatud, et kaht hoonet ühendav käik polegi võib-olla legend. Pääs hauakambrisse suleti paarkümmend aastat tagasi. 

Tõnu Taremaa ütleb, et kogudus on püüdnud leida hoonele/kinnistule üürnikku, aga kuna puudub võimalus sellel pidevalt silma peal hoida, otsustati nüüd kinnistu müüa. Võimekus hoone eest hoolitseda on olematu ning samas on vandaalitsejatel olnud seal hea lagastada ja lõhkuda. Laagripaigana on Uulu hea koht, aga mõneks päevaks aastas laagrikohta rentida on soodsam kui seda ise pidada. 

Kiriku lasi ehitada rahva seas Raudparuniks ja Vanaks Reinuks kutsutud mõisaomanik mõisa kalmistule abikaasa Eleonore Staël von Holsteini (1824–1845) mälestuseks. Mõisapere vajas kirikut, kuna ümbruskonna maarahvas oli pöördunud õigeusku.  

Uulu kiriku kohta on öeldud, et ta muutus varemeteks II maailmasõjas ja taastati. Muinsuskaitseameti andmetel jäi kirik aga tornita, kui ametivõimud selle 1950ndate lõpul õhkida lasid. On teada, et hoonet on kasutatud viljasalve ja võimlana.

Õpetaja Taremaa ütleb, et kogudus eelistaks kristliku taustaga ostjat. Huvi ostu vastu on tundnud üks Pärnu vabakogudus. Kui kogudusel õnnestub kinnistu müüa, siis plaanitakse saadud raha abil renoveerida koguduse hostel, aga osa raha jätta reservi.

Lääne praostkond

Ridala kirikusse paigaldatud üheksa soojuskiirgurit muudavad hoone soojaks. Koguduse fotokogu.

1. advendil pühitseti Ridala kirik soojaks

Alanud advendiaeg seostub Ridala kogudusele kodukiriku soojaks muutumisega, sest teenistusel pühitsetud soojusallikad suudavad varem jahedaks jäänud ruumi piisavalt soojendada. Õp Küllike Valk: „Kiriku parim kütja on inimene, aga nüüd on inimesele abiks ka kokku üheksa soojaallikat. Koguduse eesmärk on hoida kirik läbi aasta kasutuses ja selleks on väga vaja kirikusse soojust.“ Tema sõnul sai kogudus kohaliku omaalgatuse programmist saadud toetuse abiga hankida selleks soojuskiirgurid, mida aitas kohale tuua ja kokku panna Ridala kandi külade vanem Kairo Raudkats.

Jaga