Uudiseid praostkondadest
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Elu ja Inimesed, Uudised / Number: 3. juuni 2020 Nr 23 /
Viru praostkond
Kasutusele võeti peekrid
Narva Maarja, Käsmu ja Rakvere Kolmainu kogudus hakkavad armulaua jagamisel kasutama individuaalseid peekreid.
Seoses koroonaviiruse ohuga on kogudused küsimuse ees, kuidas hügieenireegleid järgides jagada armulauda. Üheks võimaluseks on kasutada individuaalseid peekreid. Sellist praktikat viljeleti enne kriisi Eesti Kirikule teadaolevalt Hageri, Aegviidu ja Kuressaare koguduses.
Tänu Porvoo praostkonnast pärit sõpruskogudustele on alates 24. maist peekrid kasutuses ka Narva koguduses. Kuna hetkel pole Narvas kõiki kingitud 45 peekrit vaja, siis hooldajaõpetaja Urmas Karileet laenas neist kümme Käsmu koguduse tarvis.
Sarnast teed on läinud ka Rakvere kogudus. „Praegu kasutame armulaua jagamisel sissekastmise meetodit, ent juhatus otsustas, et hügieeninõudeid saab kõige paremini tagada, kui tellime individuaalsed armulauapeekrid Soomest. See on praegu ootamatu väljaminek, seepärast kuulutasime välja korjanduse,“ jagas koguduse õpetaja praost Tauno Toompuu.
Õpetaja sõnul kaaluti alternatiivsete lahendustena ka munapeekreid ja pitse, ent neid ei peetud väärikaks ja Soomest telliti kaks spetsiaalset kandikut, 36 peekrit, karikas ja pateen. Tulevikus plaanitakse peekreid juurde osta, seniks pannakse vajaduseks valmis ka ühekordsed. Praost Toompuu loodab, et uuel viisil saab armulauda jagada kolmainupühal.
Lääne praostkond
Kullamaa kiriku rist ja kuul tõstetakse kellatorni
6. juunil toimub Kullamaa Püha Johannese kiriku kellatorni risti ja kuuli pühitsemistalitus. Pühitseb piiskop Tiit Salumäe.
Pühitsemistalitusel teenivad koos piiskop Salumäega koguduse hooldajaõpetaja praost Kaido Saak, abipraosti kt Küllike Valk, Kullamaa koguduse endine õpetaja, Pärnu praostkonna Audru koguduse õpetaja Lembit Tammsalu, koguduse juhatuse esimees Ants Lipu ja vokaalansambel organist Ivi Küla juhatusel.
Küllike Valk, kes pärast Lembit Tammsalu siirdumist Audrusse on Kullamaa kirikus jumalateenistusi pidanud, ütles Eesti Kirikule, et enamiku töödest korraldas õpetaja Tammsalu ja suure panuse on andnud juhatuse esimees Ants Lipu, kes on suhelnud kõigi annetajatega ning mitmeid unetuid öid kulutanud, et kõik teostuks plaanipäraselt.
„Tornikuul oli nii lagunenud, et pudenes inimestele tasapisi kaela. Linnud olid sinna pesa teinud ja seda polnud võimalik taastada. Uude kuuli paigaldame laupäeval silindri, mille sisse paneme selle päeva päevalehed, kolmapäevase Eesti Kiriku ja praostkonna aastakirja Scripta Annalia 2019. Piiskop, praost, juhatuse esimees ja Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus allkirjastavad kohapeal ka toimuva sündmuse kohta dokumendi. Lisame veel eelmise pühapäeva korjanduse ja ühe koroonamaski. Kui kunagi kuul taas avatakse, eks neil ole siis peamurdmist, miks see näomask seal on,“ selgitas Küllike Valk.
Kullamaa kiriku kellatorni tornikiivri tipus asuv 1,85 m kõrgune rist ja 0,875 m läbimõõduga kuul seati üles 19. juulil 1869. aastal ja demonteeriti renoveerimiseks veidi üle aasta tagasi, 5. aprillil 2019. aastal. Renoveerimistöid tegi OÜ Rändmeister eesotsas Juhan Kilumetsaga. Risti renoveeris ning uue kuuli valmistas Rein Mõtus. Kuldasid Sille Siidirätsep ja Anita Jõgiste.
OÜ Vipo Transpordi tõstetehnikat kasutades paigaldavad eeloleval laupäeval Kullamaa Muusika Seltsi sõprade vaskpilliansambli (dirigent Priit Aimla) musitseerimise saatel risti ja uue kuuli torni tippu Viktor Erm ja Ain Pihl. Projekt läks maksma 20 868 eurot. Töid toetasid rahaliselt Raahe sõpruskogudus Soomest, muinsuskaitseamet ja lahked annetajad.
