Uudiseid praostkondadest

Järva praostkond

Paide kiriku välisilme uueneb
Paide kogudus rõõmustab, et sel aastal on toimunud palju laulatusi ja mitmeid aastaid kestnud kiriku välisfassaadi remont lõppes augustis.
Koguduse hooldajaõpetaja ja Järva praosti Katrin-Helena Melderi sõnul lõpetati augusti keskel kirikuhoone välisviimistlus. „Viimistlustööde käigus ilmnes ka lisatööde vajadus. Suurim neist oli akende välisraamide kittimine ja värvimine. Kuna tellingud olid üleval, siis õnnestus ka akende hooldusremont ära teha,“ andis õpetaja Melder ülevaate. Lisaks paigutati kolmele kellatorni luugile automaatne avanemis-sulgumissüsteem.
Kolm aastat kogudust diakonina teeninud Jaanus Tammiste ütles Eesti Kirikule, et Paide koguduseelu on aktiivne: „Esile võib tuua, et toimub palju kontserte. Ise tunnen kõige suuremat rõõmu sellest, et jumalateenistustel osalejate arv on vaikselt, aga järjekindlalt tõusnud. Sel aastal on olnud rohkelt laulatusi: neli on toimunud ja üks on ees. Tavaline on aastas kuni 2. Kohe on algamas ka leerikool. Kevadel oli kaheksa leerilast ja sama palju on nüüd alustamas. Võib ju mõelda, et mis see kaheksa ära ei ole, aga ega Paide nii suur koht ka ei ole.“

Lääne-Harju praostkond

Oreli ümberehitustööd on lõppenud
Rannamõisa kirikus lõppes oreli remont ja toimuvad ülistusteenistused.
1997. aastal Rannamõisa kogudusega liitunud juhatuse esimees Tarmo Sulger ütles, et suvised mõne töölõigu puhkepausid saavad nüüd läbi ja näiteks eeloleval pühapäeval ehk lõikustänupühal algab taas pühapäevakool. Ta tõstis ka esile, et möödunud pühapäeva õhtul toimus lisaks hommikusele jumalateenistusele kogudusemajas kord kuus aset leidev ülistusteenistus. Selline töörütm on juba üle 15 aastat toiminud.
Mille poolest ülistusteenistus tavapärasest erineb? „Ülistusteenistusel kasutame koguduse bändi 6K, on sõna jagamise ning tunnistamise osa ja läbiviijad on koguduse tavaliikmed. Kõik on veidi vabamas vormis ehk meenutab nelipühi kiriku teenistusi ja osalejate seas võib näha enam noori,“ selgitas Sulger.
Oluliseks sündmuseks koguduses oli ka augustis orelimeister Hardo Kriisa tehtud oreli ümberehituse lõppemine. Tööd olid kulukad, minnes maksma üle 15 000 euro. Veidi panustas ka Harku vald, ent suurema osa kuludest kandis kogudus. Probleemiks oli, et 1920-30ndatel Rootsis tehtud orel oli pneumaatilise juhtimisega. See tähendas, et kui temperatuur ja niiskus muutusid, siis võis tekkida mängimisega raskusi, näiteks viled jäid peale, mingid registrid ei töötanud jne. Pneumaatiline juhtimine muudeti remondi käigus elektrooniliseks.
Viled on samad, aga teekonda oreliklahvist vileni juhitakse nüüd elektrooniliselt. „Septembris oleme saanud uut süsteemi katsetada. Oleme rahul. Veel on vaja veidi pilli häälestada, siis saab tööle joone alla tõmmata,“ võttis kevadel alustatu rahulolevalt kokku Tarmo Sulger.