Usuteaduskonda tullakse head laiapõhjalist haridust saama

„Alates uuest õppeaastast saavad religioonipedagoogika erialal magistrikraadiga lõpetajad kooliõpetaja kutsetunnistuse,“ jagab kirikulehele rõõmu toovat uudist Tartu ülikooli usuteaduskonna religioonipedagoogika dotsent dr Olga Schihalejev.

Kuidas elab usuteaduskond?
Olga Schihalejev: Kevadel on eriti põnevad ajad. Praeguseks on suurim kiire ja pingelisem aeg möödas (intervjuu toimus 28. mail – L. R.), aga veel hiljuti oli paljudel käsil lõputöö kirjutamine ning kõige intensiivsem koostöö juhendaja ja juhendatava vahel lõpusirgel.

Võib vist uurida, et kuidas tänavune saak on?
Saame rahul olla. Kaitsmisele jõudis kokku 12 tööd, seitse bakalaureuseastme tudengit ja viis magistranti on kirjutanud hästi põnevatel teemadel. Tööde hulgas leidus uurimusi kirikuloost süstemaatikani, religiooniuuringutest eesti dokumentalistika analüüsini. Kaitstud töid on võimalik internetist lugeda: https://dspace.ut.ee/handle/10062/14990, https://dspace.ut.ee/handle/10062/14990.
Esimest korda oli sel aastal võimalik magistritöö asemel teha praktilise väljundiga magistriprojekt. Tõeline pärl on dokumentaalfilm, mis tutvustab tänapäeva maiade uskumusi ja eluviisi. Teiseks silmapaistvalt heaks projektiks on usundiõpetuse õppematerjal teise kooliastme tarbeks kardinaalvooruste käsitlemiseks (http://usundiopetus.weebly.com/voorused). Tegemist on väga olulise tööga, arvestades, et teisele kooliastmele puudub siiani õppematerjal.

Palun tutvusta seda uut formaati lähemalt. Miks otsustasite magistriprojekti võimaluse avada?
Eks me piilusime idee saamiseks natuke ka teiste valdkondade õppekavasid ja nägime, et mitmel erialal on selline praktilise suunitlusega formaat juba aastaid olemas. See annab eriti hea võimaluse juba erialal töötavatele inimestele, kes soovivad luua midagi laiemale auditooriumile kasutamiseks. Magistriprojektid aitavad muu hulgas ka eriala populariseerida.

Kui lõpetamine ning selle tähistamine seljataga, algab uus sisseastumine. Keda ootab usuteaduskond õppima?
Ootame õppureid kõigile kolmele astmele: bakalau­reuse-, magistri- ja doktoriõpingutesse. Juunis-juulis saab kandideerida bakalaureuse- ja magistriastmesse. Avaldusi ootame 20. juunist 4. juulini. Sisseastumise ja õppekava kohta saab lähemalt lugeda meie kodulehelt (https://www.us.ut.ee/et/Sisseastumine).
Bakalaureuseõppesse astumisel annab pooled punktid eesti keele riigieksam ja pooled saab 9.–10. juulil toimuval erialakatsel (intervjuu). Magistriõppesse saab astuda bakalaureusekraadiga inimene, olenemata omandatud erialast. Sisseastumiseksameid pole, sisse võetakse eelmise õppeastme keskmise hinde alusel.
Võib-olla on mõnele üllatuseks, et mõlemas astmes saab kandideerida riigieelarvelisele kohale ka siis, kui on samaväärne haridusaste läbitud. Kui oled näiteks ajaloomagister, võid alustada magistriastmes õpinguid ka usuteaduskonnas, eeldusel, et dissertatsiooni kaitsmisest on möödas vähemalt kolmekordne nominaalaeg, lõpetamisest on möödas vähemalt kuus aastat.
Doktoriõppesse kandideerimiseks vajalike dokumentide esitamine on aga artikli ilmumise ajaks juba lõppenud.
Meie üliõpilaste seas on neid, kes näevad oma tulevikutööd mõne kiriku juures, ja on neid inimesi, kes ei ole ühegi kirikuga seotud ning näevad oma tööturuväljundit väljaspool kirikut. Üha enam on ühiskonnas vaja religiooniteadlikke spetsialiste erinevatel elualadel, alates majandusest ja poliitikast ning lõpetades meedia ja kaubandusega. Meie lõpetajad töötavad väga erinevates ametites.

Arvestatav hulk vilistlasi töötab ka koolides.
Täpselt, ja just koolitöös enda tulevikku nägevatele üliõpilastele on meil tänavu rõõmustav uudis. On eriline heameel teatada, et religioonipedagoogika erialal saab nüüdsest ka kutsetunnistuse. Seni ei ole lõpetajad automaatselt kutset tõendavat dokumenti saanud. Saadud haridusega oli küll võimalik endal taotleda kutset kutsekojas, aga nüüd tuleb see lõpudiplomiga kaasa. Kahtlemata on see oluline, sest koolid küsivad üha enam uuelt õpetajalt kutsetunnistust ning selle olemasolu annab töökoha saamisel eelise.

On tekkinud mulje, et senisest enam pööratakse kõrghariduse andmisel tähelepanu tööturu vajadusele. Kuivõrd on see usuteaduskonnale väljakutseks?
Me suhtume sellesse täie tõsidusega ning õppekava arendades pöörame meiegi tähelepanu turu vajadusele. Oleme mures, kas vilistlased leiavad meilt saadud oskuste ja teadmistega rakendust. Samas paljud sisseastujad kinnitavad, et nad ei vali usuteaduskonda eelkõige turu vajadustest lähtudes. Nad ei kalkuleeri erialavalikul, kas see tagab tulevikus tööturul läbilöögi. Nad tulevad, sest usuteaduskond pakub head laiapõhjalist haridust.
Võib liialdamata väita, et usuteaduskonnast saadud haridus on ülikoolis pakutavast kõige laiemapõhjaline. Pakume keeleõpet, filosoofiat, ajalugu jne. Aga käsitleme religiooni ja meditsiini kokkupuutepunkte, religiooni ja teaduse dialoogi jne. Võiks öelda, et pakume laiapõhjalist mõtlemistreeningut – see on, mille pärast usuteaduskonda tullakse.

Usuteaduskond pakub oma kompetentsi religioonialastele praktilistele küsimustele vastamisel.
Jah, juba mitu aastat pakume meie kodulehel rubriigis „Küsi spetsialistilt“ võimalust pöörduda meie erialainimeste poole nõu saamiseks. Seda on kasutanud nii inimesed ülikooli teistelt erialadelt kui ka ülikoolist väljastpoolt. Olenevalt küsimusest suunatakse see konkreetsele asjatundjale. Küsimusi on esitatud seoses tõlkeprobleemidega, eri religioonide kohta, minult näiteks on küsitud religiooni ja haridusega seonduvaid küsimusi.

Millised on teaduskonna suhted kiriku(te)ga?
Kirikud on meie jaoks partneritena väga olulised. Eri kirikud, aga ka erinevad religioonid on ju meie vilistlaste tööandjad ja meie tudengitele praktikabaasiks. Ühelt poolt on kirikud meile ammendamatu uurimisobjekt ja teiselt poolt potentsiaalsed tööandjad.

Kui nähtav on usuteaduskond ühiskonnas?
Oleme sellele pööranud viimastel aastatel teadlikult tähelepanu. Näiteks kui „komistada“ meie kodulehele, võib leida sisukalt aja veetmiseks huvitavat materjali. Rubriiki „Teaduskond ühiskonnas“ koondame meie õppejõudude sõnavõtud ja väljaütlemised meedias ja avalikkusele mõeldud üritustel (https://www.us.ut.ee/et/teaduskonnast/teaduskond-uhiskonnas).
Koostöös erialaseltsidega korraldame erialaseid konverentse. Kohe pärast jaanipäeva (25.–29. juunil) toimub Tartus suur rahvusvaheline konverents „Religioon – järjepidevused ja katkestused“ (https://easr2019.org). Tegemist on Euroopa Religiooniuuringute Seltsi aastakonverentsiga, mis toob Tartusse üle 600 selle ala õpetlase. Seda korraldab Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts koos usuteaduskonnaga ning ka teised Tartu ülikooli instituudid ja õppetoolid, mis kõik oma nurga alt uurivad religiooni.
Liina Raudvassar