Usuteaduse instituut on riiklikult tunnustatud

Laupäeval EELK Usuteaduse Instituudis peetud lahtiste uste päev möödus optimistlikult tulevikku vaadates.

Rõõmustamiseks on põhjust: Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri (EKKA) hindamisnõukogu leiab, et instituudi õppekavad väärivad riiklikku tunnustust.

Eesmärk on saavutatud
«See on olnud pikk tee, mis on kestnud ajast, kui alustasime rakenduskõrgharidusele üleminekut,» räägib rektor Ove Sander. «Pean siinjuures tänama Jumalat ja tunnustama neid inimesi, kes kaasa lõid. Ega sellist otsust niisama ei tehta, nõuded on väga suured ja eriti raskes olukorras on väiksed koolid, kus nii akadeemiline kui materiaalne ressurss on piiratud.
Me oleme saanud perspektiivi edasi areneda, millest üks oluline samm on EAÕK Platoni seminari liitumine UIga. EKKA pani meile südamele, et teeksime tihedamat koostööd sekulaar­sete ülikoolidega. Meil on koostöö Estonian Business Schooliga, süvendame lepingut Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga, Tartu ja Tallinna ülikooliga. EKKA otsus on andnud meile kõigile, nii töötajatele kui üliõpilastele, kindlustunnet.»
Ove Sander ütleb, et tema suur eesmärk rektorina – saavutada instituudi täisakrediteering – on täitunud ja ta võib kerge südamega peapiiskopiks kandideerida.
Diplomitöö kaitsmiselt naasnud Annely Neame arvates annab riiklik tunnustamine üliõpilasele kindlustunnet ja jätkusuutlikkust. Inglise keele õpetaja Annely, kes kavatseb sügisel magistrantuuri tulla, ütleb, et UI magistrikraad võimaldab õpinguid teistes kõrgkoolides jätkata.
Dekaan prof Randar Tasmuthi sõnul mängis õppekavade kinnitamisel suurt rolli instituudi pikk ajalugu: «Meil on kindel infrastruktuur, mis aastaid hästi töötanud, on väga hea raamatukogu, tehnilised vahendid, õppematerjalid. On tugev baas ja traditsioonid, mida hindas ka EKKA komisjon eesotsas prof Mati Heidmetsaga, kes on kogenud teadlane.
Tahaksin rõhutada tänulikkust nende inimeste tööle, kes instituudis töötanud, nt Evald Saag, Urmas Nõmmik, Jaan Lahe jpt. Tähtajatu õppe korraldamise õiguse saanud õppeasutus on riiklikult tunnustatud, kuid kvaliteedikontroll jääb. Praegune otsus tähendab, et oleme usaldusväärne ja kõiki nõudeid täitev kõrgkool.» Prof Tasmuth rõhutab, et hindamiskomisjon märkis eriliselt ära instituudi Pühavaimu tänava maja, mis akadeemiliselt inspireerib.
Peapiiskop Andres Põder ütleb, et täisakrediteering on kogu usuteaduse instituudi kollektiivi ühise pingutuse ja hea töö tulemus. «Samas tuleb selle saavutuse taga näha ka kogu meie kiriku tahet ja toetust. Oleme rõõmsad hea koostöö üle Tartu ülikooli usuteaduskonnaga, kuid ka kiriku enda akadeemilist võimekust ei tohi jätta unarusse. Sellest sõltub kiriku võimekus kaasaegses ühiskonnas. Täisakrediteering on roheline tuli meie kiriku teoloogilise kompetentsuse ja usaldusväärsuse teel.»

Esimest korda eesti keeles
Lahtiste uste päeval esitleti pärast 14aastast ettevalmistust esimest korda eesti keeles ilmunud luterlike usutunnistuskirjade väljaannet. Luterlikud usutunnistuskirjad tekkisid 1529–77 ja koguti 1580 Konkordiaraamatusse (Liber Concordiae). Raamat «Luterlikud usutunnistuskirjad» ilmus EELK Usuteaduse Instituudi õppekirjanduse seeria 11. numbrina, tehnilise töö on teinud ajalehe Eesti Kirik toimetus; keeletoimetaja Sirli Lember ja küljendaja Salme Uustare.
Raamatu toimetaja Randar Tasmuth: «See raamat on instituudile kasulik kolmel erineval moel: luterlike usutunnistuskirjade aine tasemeõppes ja täiendusõppes – külalisprofessor Robert Kolbi õpetusele lisandub emakeelne õppematerjal, kolmas on pastoraalseminar, kus ammendamatult on võimalus tulla nende tekstide juurde, mis on meile olulised.»
Tõlkijate nimesid eraldi ei ole esitatud, sest ühe tekstiga võis töötada mitu tõlkijat. Tasmuth tänas eriti Andres Põderit, Sirje Semmi, Arne Hiobit, Thomas-Andreas Põderit, Tiit Salumäed, Tiit Pädamit, Kadri Lääsi, kes raamatu ettevalmistamisel osalised olid.
Tiiu Pikkur