Ustavus Jumala andide kasutamisel

Jumala loodutena oleme erinevad, meil kõigil on oma anded, igaüks on milleski hea. Mõned inimesed on eriliselt andekad, nemad on head paljudes asjades. Saabuva pühapäeva evangeeliumis on see inimeste erinevus selgelt esil: Jee­suse jutustatud loos jagab isand oma sulastele talente nende võimete ja oskuste järgi, mõni saab rohkem, mõni vähem. Ühine on aga see, et isand ootab igaühelt talle usaldatud talentide kasutamist.

Sõna talent, mis algselt tähistas rahaühikut, on meie keelekasutusse jäänud just ande tähenduses. Jeesus kutsub meid koguduse teenistusse, annab erinevaid ülesandeid ning innustab meid oma andeid kasutama ja arendama. Jumal näeb ja tunneb meid kõige paremini, temal on meisse usku, ta teab, et suudame teenida ja rõõmustada paljusid. 

Mõni esmapilgul tagasihoidlik anne võib kasvades ja arenedes kanda suisa sajakordset saaki. Aga ka meie nõrkusel ja küündimatusel on jumalariigis kohta, puuduva ja puuduliku katab kinni Jumala arm – suurim andidest, mida taevane Isa meile jagab.  

Jeesuse tähendamissõnas andsid sulastele jagatud talendid kas kasumit või jäid kasutult seisma, talentidega kaubeldes kahjumisse jäämist selles loos ei ole. Nõnda on ka jumalariigi tööga, see ei ole kunagi tühi aja ja ressursi raiskamine, mida asjalikuma ja kasulikuma tegevusega peaks korvama. Me ei pea kartma, et kogudusetööd tehes oma andeid raiskame, võime kristlastena julgesti elada ja töötada, sest Issanda anded on mõeldud teenimiseks.

Tiina Janno