Uskumatu efekt toomkiriku tagaseinas
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number: 3. jaanuar 2007 Nr 1 /
Vahetult enne jõulupühi avati Tallinna Toomkiriku läänesein, millega kirikusaal muutus suuremaks ja tänu taastatud seinamaalingule palju avaramaks.
Restaureeritud seina ja palju muudki, mis kirikus tehtud, vaatasid koos üle Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna töötajad juhataja Boris Dubovikuga eesotsas ja koguduse esindus õpetaja Ivar-Jaak Salumäe ning juhatuse esimehe Raido Rüütli näol. Asjakohaseid selgitusi ja kommentaare andis tööde teostaja restaureerimisfirma Rändmeister juhataja Juhan Kilumets.
Fantastiline vaade!
Uut vaadet, mis kirikulisele avaneb tagaseina restaureerimise järel, iseloomustas Kilumets ühe sõnaga – fantastiline! «See on üldse selle aasta kõige ilusam asi, see on uskumatu efekt, mis siin toimib!» rõõmustas ta. «Mul on hea meel, et «Uue kunstiajaloo» I köide, mis välja tuli, lõpeb aastaga 1770. Tähendab, see sein siin läheb järgmisse köitesse sisse.»
Varem oli kiriku tagasein lihtsalt tume sein, mida sageli näitusestendina kasutati. Tühja ruumi selle taga kasutati hoiupaigana, nagu ikka juhtub tühjade kohtadega. Nüüd sai kirik mitu ruutmeetrit suuremaks, põrandal tuli nähtavale Tallinna lihunike tsunfti hauakivi. Ja seinamaaling – sambad ja hoogsad võlvkaared annavad kirikusaalile sügavust juurde. Seistes keset kirikut näoga tagumise seina poole, tundub, et see sein lõpeb kuskil kauguste taga. Väärt vaade igal juhul!
Restaureerijaid rõõmustab leid eriti – keegi ei osanud arvata, et mitme värvikihi all peitub taoline meistriteos. Maaling pärineb 1780. aastast, kui kiriku orelirõdu ehitati. «Legend räägib, et siinsele laele olevat maalitud Inglise lipp,» teab Kilumets. «See ei saa olla midagi muud kui ristroidvõlvi imitatsioon. See ootab kõik veel avastamist. Lõpust oleme ju kaugel.
Tööd tehakse mitmel pool
Selle seinaosa lõpp on vappide töökojas, mis veel töötab. Sealt avaneb kolmaski kaar. Tegu on kolmekaarelise kompositsiooniga, millest praegu näha kaks. Kunagi avatakse sein tervenisti.»
Toomkiriku aknaid on järk-järgult uuendatud, sel aastal said korda altariruumi aknad. Plaanis on altar paremini välja valgustada. Jätkuvad tööd püha Jüri kabelis. Korrastatud on edelakabel, kus aastaid oli paberiladu. Nüüd on kantselei kõrval ruum, mida kogudus saab omaks tarbeks kasutada. Edelakabeli teisele korrusele pääseb kitsukese trepi kaudu. Seal on laiali laotatud käärkambri kuulus sepisvõre, mille edasine saatus – kas panna tagasi endisele kohale või mitte – tuleb asjaomastel koos otsustada.
Tallinna Toomkirik on rajatud 13. sajandi algul puukirikuna, 1240ndatel sai valmis kivikirik, mida on aja jooksul juurdeehitustega laiendatud, mis on maha põlenud ja jälle üles ehitatud ning 18. sajandist tänapäevani säilinud. Avastamisväärset on siin veel küllaga. Üsna mitme teadustöö jagu, nagu ütleb Juhan Kilumets.
Tiiu Pikkur
