Usk ja uskmatus

On huvitav, et sarnase tähendusega sõnadel nagu usk ja usklik on Eesti elanike jaoks nii erinev tähendus. Kui küsida tänaval inimestelt, kas nad on usklikud, vastab enamik, et nad pole usklikud. Kuid kui küsida, kas nad usuvad Jumala või kõrgema jõu olemasolu, leiab suur osa, et keegi kõrgem on olemas.
Usk on oluline, sest Jeesus ütles, et „kes usub, sellel on igavene elu“ (Jh 6:47). Nii sõltub inimese usust tema surmajärgne saatus. Kas pääsemiseks igavesse ellu piisab uskumisest sellesse, et keegi kõrgem jõud on olemas, või on vaja midagi rohkemat? Jeesus leidis, et usuga kaasnevad ka teod, öeldes, et „kes usub minusse, see teeb neidsamu tegusid, mida mina teen“ (Jh 14:12). Usk muudab inimese elu ja seeläbi tulevad tema ellu uued väärtused. Ta märkab oma kaasinimest ja muutub hoolivamaks, just sel viisil nagu ka Jeesus oli hooliv ja abivajajat aitav.
Usk on Jumala kingitus. Jumal kõnetab inimest eluteel läbi elukogemuste ja pühakirja kaudu. Jumala Vaim kutsub inimest ja muudab tema elu uueks. Ning need, kes on kogenud usu elu muutvat jõudu, suudavad Jeesuse kombel minna maailma selleks, et seda muuta. Jumalast kõneleva sõnumi levitamine pole kõige raskem, kui suur osa inimesi arvab, et keegi kõrgem jõud on olemas: jääb vaid neile veenvalt tunnistada, et see jõud on Jeesus, kes suri ristil armastusest meie vastu.
Kaido Soom