Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Unistama peab suurelt

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /


Rõõmsameelne ja reibas Anne-Mai Salumäe õnnesoove vastu võtmas. Sirje Semm.

Teisel advendipühapäeval tervitati ja õnnitleti Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus 80. sünnipäeval kirikumuusik Anne-Mai Salumäed.

Laulis Anne-Mai (Lillepea) ja tema abikaasa Jaagu (Salumäe) suguvõsa ühendkoor, kokku ligi 40 inimest. Tundub üsna ilmvõimatu panna selline hulk lauljaid paari prooviga tunnist kontserti andma, aga et nende hulgas on palju professionaalseid muusikuid, saadi imetlusväärselt hakkama.

Kontsert oli jõuluhõnguline, sünnipäevalapse poolt kokku seatud kava, kus esitusele tulid tema uuemad ja vanemad laulud. Imeliselt kõlas ka pojapoeg Georg Jakobi (16) laul „Aasta kauneimal õhtul“ Marie Underi sõnadele. Georg Jakobi heliloomingut orelile esitas Ene Salumäe

Lavastajast ja näitlejast pojapoeg Erik Richard (23) luges katkendeid Anne-Mai mälestusteraamatust ning Jaan Toominga tekste. Veidi lustlikumat esitust kuuldi Anne-Mai vennapoja Ervin Lillepea pereansamblilt. 

Vaimulikku sõna jagas abikaasa Jaak Salumäe. Tema loodud „Õhtulaulu“ esitas ühendkoor koos pilliseadega. Laulu kirjutas 21aastane Jaak oma kihlatule Anne-Maile 56 aastat tagasi. 

Koore juhatasid sünnipäevalapse kõrval Karin Salumäe, Külli Salumäe ja Lia Salumäe.

Pärast kontserti jagus ülirohkelt õnne soovijaid, üheskoos söödi sünnipäevatorti ja tunti rõõmu koosolemisest.

Laulud suul 

Anne-Mai Salumäe on olnud EELKs organist ja koorijuht 35 aastat. Tema teekond kulges alates abiellumisest Jaak Salumäega (1966) läbi erinevate Eestimaa koguduste, kuni 2010. aastal nad mõlemad oma viimasest teenimiskohast Tallinna piiskoplikust toomkogudusest pensionile jäid. 

Anne-Mai on kirjutanud enam kui sada soolo-, koori-, laste- ja koguduselaulu, sealhulgas ka pühenduslaule oma pereliikmetele. Esimesed laulud, nagu „Lapse jõuluõhtu palve“ ja „Kodusaar“ sündisid Saaremaal, kui tütar Enest sai koolilaps.

Sõnade autoriks on ta ise või luuletajad, kelle sõnum on Anne-Maid puudutanud. Laulud on koondatud viide laulikusse, kuues ilmus sünnipäevaks. Ta on meenutanud: „Minu loodud lastelaulu „Kaks kasti“ lauldi Tartus vaimulikul laulupeol (2010). Mina seal ei käinud, istusin oma kodus rõdul. Ene oli Tartus ja tegi mulle pisarateni liigutava üllatuse. Ta helistas mu mobiilile ja palus kuulata, mis toimuma hakkab. Lastekoorid laulsid emotsionaalselt, väga huvitav seade oli juurde lisatud ja sõnum heast ja kurjast tuli hästi esile. Seejärel oli suur aplaus ja hüüti autorit.“

Noodid paberil

Anne-Mai on ka ise juhatanud ühend- ja lastekoore paljudel vaimulikel laulupäevadel, sh esimesel, mis toimud Otepääl (1989). Anne-Mai elurõõm ja pulbitsev tegutsemistahe on pannud aluse mitmele koorile. 

Ta on olnud koorijuhtide-organistide segakoori KOSK asutaja, juhatuse liige ning üks peadirigentidest. 

Igas paigas, kus ta koos abikaasaga on töötanud, on alus pandud ka uuele koorile või kooridele: Kuusalus, Kuressaares, Viljandi Pauluses ja Tallinna toomkoguduses. 

Anne-Mai meenutab: „Kui lugematu arv noote mu lugematute laulukooride ja -ansamblite jaoks olen käsitsi kirjutanud. Ammuks see paljundus meil olnud on. Igasse kogudusse olen jätnud virnade viisi käsitsi kirjutatud terved koorikomplektid laule.“

Erilist tähelepanu väärib ehk gospelansambel Hingeleib Viljandis ja toomkoguduses koor Laudate Dominum, mis Veljo Reieri juhtimisel tänini tegutseb. Koor tuli kokku 9. novembril 1990 ja sama aasta 2. detsembril astus üles ka esimese avaliku esinemisega õpetaja Jaak Salumäe introduktsiooniteenistusel.

Elu muusikas

Anne-Mai, noorim lastest kolme venna kõrval, on pärit musikaalsest ja kristlikust perest. „Olen kasvanud vennastekoguduse rüpes, kus käisime emaga palvetundides. Seal mängiti pilli, laulis külakoor, kus osales ka ema. Siis olin üks suur kõrv ja kodus mängisin neid laule järele. Mul oli oma väike harmoonium.“ 

Õnnelik võib olla inimene, keda läbi elu kannab ja ümbritseb muusika. Kui jumalateenistustel on oluline vaimulik ja jumalasõna jagamine, siis tihti jääb liturgias kõlav orelimäng ja mängija justkui tagaplaanile. Aga mõelgem korraks organistidele ja koorijuhtidele läbi Anne-Mai meenutuse: „Kui tohutult palju on tulnud orelit mängida väga külmades kirikutes, kus tuul klahvide-pedaalide vahelt kätele-jalgadele lausa kapaga tuli. Ka koori juhatada. Oli suur katsumus, kui 1978. aasta vana-aastaõhtul oli Viljandi Pauluse kirikus 17 kraadi külma! Käed läksid juhatades nagu pussnugade vahelt läbi.“

Anne-Mai 80. sünnipäeval võib öelda, et tema pikk elu on olnud tegus, vaimselt rikas, sisukas ja muusikast läbipõimunud. Ja laetud unistustega armastava pere keskel. „Unistama peab suurelt, siis lähevad unistused ka täide,“ on olnud rõõmsameelse ja lahke Anne-Mai elujuhis.

Sirje Semm

Anne-Mai Salumäe

Sündinud 2.12.1942 Tallinnas.

Õppinud koorijuhtimist ning orelit.

Heliloomingusse kuulub enam kui sada laulu.

Töötanud aastail 1965–2001 koorijuhina ning organistina Kuusalu, Kuressaare ja Viljandi Pauluse koguduses ning aastail 1990–2010 Tallinna toomkoguduses koorijuhi ning kantseleiametnikuna.

EELK tunnustus: 2007. a aukiri pikaaegse ja ohvrimeelse teenimise eest; 2009. a III järgu teeneterist kirikumuusika järjepidevuse hoidmise eest.

Pere: abikaasa Jaak, tütar Ene, poeg Erik koos abikaasa Karini ja poegadega.