Ülo Korjus – omaette nähtus piirilinnast Narvast

Möödunud nädalavahetusel püüdis Ülo Korjus veel tuult ja vihma trotsides aias viimaseid õunu kokku korjata.
Mehel, kel peagi eluaastaid 78 ja staaži Narva Aleksandri koguduse juhatuses 52 aastat, on koguduse juures iga päev tegemist. Majad tahavad haldamist ja remonti. Viimased kümme aastat on Ülo Korjus seotud ka Kaitseliiduga ning ammusest ajast seltsiliikumisega.
Narvas sündinud Korjus tuli kodukohta pärast Tallinna Elektromehaanika Tehnikumi lõpetamist ja sai Kreenholmi Manufaktuuris inseneri koha. Sinna ta jäi.
Juba koos emaga kirikuteed alustanud, jätkas ta seda ka täismehena ning leidis sealt abikaasagi. Nii teab ta tehasest, linnast ja kirikust palju kõnelda.
Hiljuti kutsuti Ülo Korjus muuseumitöötajate kokkutulekule ning paluti teda giidiks tehase territooriumil. «See oli masendav. Vabrikuhooned, mis veel kolm aastat tagasi töötasid, olid nüüd tühjad, lõhutud ja lagunemas. Ei taha sinna enam minna.»
Teisalt meenutab Korjus, et eks ole raskeid hetki ka varem olnud. Kui 1962. aastal Narva Aleksandri kirik jälle korralikku seisu sai, siis tuldi, pandi see kinni, saadeti rahvas minema ja kirikuskäijatele pakuti kasutamiseks hoonet, mis tol hetkel meenutas rohkem sara.
 Praegu tehakse seal  talvisel perioodil luterliku koguduse eesti- ja soomekeelset tööd, venekeelne kogudus jäi suurkiriku köetavasse torni.
Korjus loodab, et ka taastatud kirik toob koguduserahvast juurde, nii nagu juba praegu on töödejärgus pühakojas käimas hulgaliselt huvilisi ja uudistajaid.
Raskete aegade kiuste tuleb olla ise aktiivne ja loota muidugi ka Jumala abile – niisugune on Ülo Korjuse moto. Kirik on autasustanud tublit töömeest 2007. aastal EELK Teeneteristi III järgu ordeniga.
Entusiastlik ja rõõmsameelne vanahärra küll juhatuste esimeeste kokkusaamisele sel aastal ei jõua.
Eesti Kiriku taasilmumise 20. aastapäeva üritustele järgmise aasta märtsikuus tahab ta siiski tulla. «Ma pean tunnistama, et kirikuleht on praegu väga hea. See on tähtis, et räägitakse paljudest inimestest, kes koguduste juures tööd teevad. See on meeskonnatöö.»

Mari Paenurm