Uksed avas esimene kristlik kogukonnamaja

3. detsembril õnnistas peapiiskop Urmas Viilma Rakvere Kolmainu koguduse pastoraadi teisel korrusel intellektipuudega inimeste kogukonnamaja. Majja mahub kümme elanikku.

„Mul on veel kaks tütart. Neil on oma elu ja nüüd on mu süda rahul, et siiani kodus elanud pojal Urmasel (43) on kogukonnamajas elamise võimalus. Ega ma pole paraku igavene,“ ütles kogukonnamaja avamisel ilmselge rõõmuga koguduseliikmest lapsevanem, eripedagoog-logopeed Maie Sild, kes on sarnast võimalust oma pojale otsinud paarkümmend aastat.

Kasvada läbi teenimise

Tema on olnud ka see aktiivne lapsevanem, kelle initsiatiivil loodi Rakverre Eesti esimene toimetulekukool, mis tegutses 22 aastat. „Tee tänase päevani on olnud väga pikk. Proovisin ka ise sarnast keskust luua, aga ei õnnestunud. Osalesime koguduses intellektipuudega inimestele mõeldud liikumises „Usk ja valgus“, ja siin hakkas idee idanema,“ jagab Maie.

Ka eestvedaja koguduseõpetaja Tauno Toompuu kinnitab, et just kümme aastat koguduses koos käinud „Usu ja valguse“ rühma kaudu on side intellektipuudega inimestega tekkinud. 2017. aasta veebruaris avati neile sama maja keldrikorrusel töökeskus, mille tegevuses osaleb 16 inimest.

„Näen, et see on üks koguduse missioone teenida inimesi, kes vajavad rohkem meie tähelepanu. Ja mitte haletsuse mõttes, vaid … astume sammu nende poole, püüame neid teenida ja kasvame ise selle läbi. Nende keskel positsioon kaob, rollid segunevad … see on hästi tore, õpetab ehedust, lihtne olemist,“ ütleb Toompuu ja lisab, et keskuse teeb eriliseks seotus kogudusega: „Ka intellektipuudega inimesel on vaimulik maailm olemas, teistsugune kui tavainimesel, aga olemas. Neil on võime uskuda Jumalat, palvetada, mõtestada surmajärgset elu. Nad on oodatud osa võtma jumalateenistustest, kontsertidest jne.“

Ei ole ligimesi ja mitteligimesi

Peapiiskop Urmas Viilma ütles õnnistamisel, et ei ole ligimesi ja mitteligimesi: „Ei ole neid, keda me ei peaks aitama. See ongi Jeesuse moodi käitumine. Täna avatud ruumid on märgiks sellest.“ Mitmel korral kõlas tervituskõnedes sõna „kodu“ ja õigustatult. Kogukonnamaja on kodune, hubane, soe, siia kuulub seitse tuba, millest neli ühekohalist ja kolm kahekohalist. Lisaks ühisruumid: kööginurgaga avar elutuba, pesuruumid ja tualetid. Veidi eraldi jäävad päevakeskuse kaks tuba, kus on ka väike altarinurk. Siin saab teha hommikuvõimlemist, palvuseid, erinevaid tegevusi, mis päeva mõtestatult sisustavad.

Lisaks Urmasele elab hetkel kogukonnamajas veel kolm meest. Oodatud on veel kuus elanikku. Eriliselt teeks rõõmu, kui nad oleks mõne kogudusega seotud, aga võib tulla ka ilma selleta kõikjalt Eestist. Kogukonda hakkavad juhendama tegevusjuhendajad Reeli Reimann ja Katrin Kaljula, kes on majas kella 8–18. Nende ülesanne on aidata poes käia, süüa teha, pesu pesta, koristada ja pakkuda ka muid tegevusi.

Kogukonnamajja on oodatud elama intellektipuudega täiskasvanud inimesed, kes saavad hakkama isikliku hügieeniga ja pole vägivaldsed, sest öövalvet majas ei ole. Küll on võtnud hetkel üleminekuperioodil vanemad enda kanda majas kordamööda kohal olla ka õhtusel ajal, et mehed paremini uue koduga kohaneksid.

Perena toimiv kogukond

Ruumide rajamine läks maksma 350 000 eurot, millest 266 000 saadi Euroopa Liidu struktuurifondidest ja ülejäänu pidi kogudus ise leidma. „Kui tahad, et öösel und ei oleks, siis hakka europrojekti tegema,“ ütleb veidi naljatades kaheaastasele kogukonnamaja rajamisele tagasi vaatav õpetaja Toompuu, kes võttis kätte ja kirjutas projekti ise valmis. Selles kindlasti mitte kerges töös oli tema kõrval pidevalt koguduse juhatuse esimees Olev Rohumäe. Omafinantseeringuks andis konsistoorium kogudusele laenu ja oli võimalus ka müüa üks koguduse kinnistu.

Eestis liigutakse selles suunas, et suured hooldekodud jääksid minevikku ja asemele tekiksid pere sarnaselt toimivad kuni kümneliikmelised kogukonnad, kus pakutakse omaosalusega riiklikult rahastatud erihoolekande teenust. Just seda Rakvere kogukonnamaja pakkuma hakkab ja teeb seda ühises hingamises kogudusega.

Kätlin Liimets